NATO riigid nõustuvad: viis protsenti kaitseks ja abiks Ukrainale!

NATO riigid nõustuvad: viis protsenti kaitseks ja abiks Ukrainale!

2. juunil 2025 kohtuvad NATO kaitseministrid Brüsselis, et arutada sõjalisi kulutusi ja Ukraina toetamist. NATO peasekretär Mark Rutte tegi eelnevalt Vilniuses liikmesriikidele selge pöördumise. Tema hinnangul on hädasti vaja suuremaid kaitsekulutusi, et paremini toime tulla geopoliitilise vastasseisuga Venemaaga. Rutte nõuab kulutuste suurendamist vähemalt 3,5 protsendini SKTst, millele lisandub 1,5 protsenti sõjalisele infrastruktuurile. Ta peab NATO praegust eesmärki 2 protsenti ebapiisavaks.

Leedu president Gitanas Nausėda toetab Rutteni nõudmisi ja juhib tähelepanu ohule, et Venemaa võib kiiresti oma relvajõude koondada. Nausėda loodab, et NATO liikmed suudavad kokku leppida kuni viie protsendi ulatuses SKT-st kaitsekulutuste osas. See toetaks USA plaane, mis soovitavad liitlastel suurendada viie protsendini. USA kaitseminister Pete Hegseth nimetab seda "sissemakseks tuleviku jaoks" ja ülioluliseks "rahu läbi jõu" jaoks.

Ukraina ja selle toetus

Ukraina president Volodymyr Zelenskyj tänas NATO riike nende toetuse eest võitluses Venemaa vastu. Ta avaldas lootust täiendavale sõjalisele abile pärast seda, kui Ukraina üllatusrünnak Venemaa sõjaväelennuväljadele hävitas väidetavalt üle 40 lennuki. Väidetavalt viidi see rünnak läbi droonide abil.

Kohtumisel on oodata ka Ukraina kaitseministri Rusten Umerovi mitteametlikku osavõttu. Vastupidiselt Ukraina julgeoleku tagamisele on aga selge, et USA valitsus peab Ukraina NATO-ga liitumist praegu "mitte läbirääkimistel saavutatud lahenduse realistlikuks tulemuseks".

Arutelu kaitsekulutuste üle

Arvestades Venemaa jätkuvaid ohte, on arutelu kaitsekulutuste üle pakilisem kui kunagi varem. NATO riigid kavatsevad 2024. aastal kulutada kaitsele umbes 2,71 protsenti oma SKT-st, kokku umbes 1,5 triljonit dollarit. Eelkõige on kulutuste kasvule kaasa aidanud uued liikmesriigid nagu Soome ja Rootsi. Saksamaa on nüüdseks eraldanud 2024. aastaks 2,12 protsenti SKTst, mis ületab esimest korda seatud eesmärki.

Teatav tasakaalustamatus jääb siiski alles. Kui sellised riigid nagu Poola (4,12%), Eesti (3,43%) ja USA (3,38%) suurendavad kulutusi oluliselt, siis Hispaania (1,28%), Sloveenia (1,29%) ja Luksemburg (1,29%) näitavad üles vaoshoitust. Kantsler Olaf Scholz tunnistab, et 200 miljardi euro suurune kaitse-eelarve on 500 miljardi euro suuruse föderaaleelarve juures ebareaalne.

NATO-sisesed erinevad seisukohad toovad esile alliansi ees seisvad väljakutsed, kuna kõik osapooled peavad nõu kaitsekulutuste vajaliku suurendamise üle. Poliitiline surve liikmesriikidele kasvab tõenäoliselt jätkuvalt, et tagada NATO suutlikkus tegutseda nii strateegilisel kui ka operatiivtasandil.