NATO hoiatus: kaitseministrid otsustavad massilise ümberrelvastuse kasuks!

NATO hoiatus: kaitseministrid otsustavad massilise ümberrelvastuse kasuks!

NATO kaitseministrid kohtuvad neljapäeval kell 9 Brüsselis, et leppida kokku uutes sõjaliste võimete planeerimise sihtmärkides. See toimub Venemaa kasvavate ohtude taustal, mis tekitab tungiva vajaduse tugevama heidutuse ja kaitse järele. NATO plaanib oma praeguseid sihtmärke tõsta umbes 30 protsenti, mis peaks kaasa tooma sõjalise võimekuse massilise laienemise. See hõlmab eelkõige kaugmaarelvasüsteeme, õhutõrjet ja suurte maavägede tugevdamist ning logistikasüsteemide täiustamist. Lisaks kritiseerivad sõjaväelased, et varasemaid eesmärke ei ole saavutatud, paljastades 30-protsendilise lõhe.

oe24 aruannete kohaselt määratakse Saksamaale ja teistele liikmesriikidele uued riikliku planeerimise eesmärgid, mis võetakse kohtumisel ametlikult vastu. Täpsemad üksikasjad nende uute sihtmärkide kohta jäävad praegu saladuseks, kuid need võidakse pärast vastuvõtmist avalikustada. Saksamaal eeldatakse, et Bundeswehri praegune umbes 182 000 sõduri arv kasvab suure viiekohalise arvu võrra, mis võib nõuda märkimisväärseid investeeringuid uutesse õhutõrjesüsteemidesse.

Väljakutsed ja strateegiad

NATO ei seisa silmitsi mitte ainult Venemaa väljakutsega, vaid peab reageerima ka Hiina esiletõusust tulenevatele uutele julgeolekuriskidele. NATO praegune strateegiline kontseptsioon, mis võeti vastu 2022. aasta Madridi tippkohtumisel, tunnistab, et Euroopas ei ole rahu ja autoritaarsed režiimid kujutavad endast pidevat ohtu. Siin mängib olulist rolli ka tagasipöördumine hübriidohtude juurde, nagu küberrünnakud ja desinformatsioon. NATO järgib seetõttu 360-kraadist lähenemist ohu tajumisele, mis ei hõlma ainult sõjalisi, vaid ka poliitilisi ja sotsiaalseid aspekte.

NATO strateegia keskne element on kollektiivkaitse. Selles raamistikus on liikmesriikidel selge mandaat: kaitsta alliansi territooriumi iga ruudukujulist keskust. Nende ja teiste strateegiliste eesmärkide toetamiseks plaanib NATO 30–180 päeva jooksul operatsioonile saata vähemalt 500 000 sõdurit. Need meetmed kajastavad ka viimaste aastate järeldusi, eelkõige seoses arengutega Afganistanis ja ebastabiilse olukorraga Lähis-Ida ja Lähis-Ida piirkonnas, kus stabiilsust tuleks edendada.

Kokkuvõte ja väljavaade

Üldiselt on selge, et NATO on kriitilises faasis, kus ta ei pea mitte ainult reageerima praegustele ohtudele, vaid peab kohandama ka oma strateegilisi kontseptsioone. Kavandatavad kaitsevõime suurendamised on samm laiahaardelisema vastuse suunas tänapäeva eriilmelistele väljakutsetele. See toimub kolme nädala pärast Haagis eelseisva NATO tippkohtumise taustal, kus oodatakse muid teemasid, sealhulgas uusi kaitsekulutuste eesmärke. BPB rõhutab, et NATO tegutseb sel keerulisel julgeolekupoliitilisel maastikul laiemate nõudmiste ja ülesannetega sõjalise liiduna.