Mõrvakatse Innsbrucki kohtus: mägiratturile esitati süüdistus!

Mõrvakatse Innsbrucki kohtus: mägiratturile esitati süüdistus!

11. juunil 2025 toimus Innsbruckis kaks tõsist intsidenti, mis tõstsid piirkonna avaliku julgeoleku ja vägivaldse kuritegevuse tähelepanu keskpunkti. Esimene juhtum oli Innsbrucki piirkonnakohtu protsess, mis keerles mägiratturi mõrvakatse ümber. Kärntenist pärit 36-aastast kohtualust süüdistati selles, et ta sõitis pärast kahe mehe vahel puhkenud tüli oma kolleegile matkabussiga otsa. Varem olid nad veetnud päeva mäest allamäge sõites ja alkoholi tarvitanud, mis võis kaasa aidata tüli teravnemisele.

Vaidluse käigus teatatakse, et kohtualune lämbutas oma kolleegi ja sõitis talle seejärel otsa. Kohtualuse kaitse väitis aga, et kolleeg kukkus küljeukse avamisel ja teda tiriti asjatult kaasa. Mootorsõiduki aruanne kinnitas osaliselt kostja selgitust, mis lõpuks viis žürii otsuseni, et mõrvakatset ei olnud. Selle asemel mõisteti kohtualune süüdi sundimises, kallaletungis ja ettevaatamatusest kehavigastuse tekitamises ning karistati rahatrahviga 720 eurot. See näitab, kuivõrd keeruliste vägivallajuhtumitega ühiskonnas tuleb tegeleda, isegi kui need ei õigusta süüdistust mõrvakatses.

Vägivallaaktid Innsbruckis

Paralleelselt selle kohtuasjaga toimus samal õhtul Innsbrucki korteris veel üks vägivaldne tüli. 44-aastane serblane oli seotud vaidlusega 39-aastase türklasega. Algselt verbaalselt alanud vaidlus eskaleerus kiiresti, kui serblane tõmbas välja noa. 45-aastane Türgi kodanik suutis aga ründajast kinni hoida ja seeläbi raskema vigastuse ära hoida. Vahejuhtumi käigus sai ta aga noaga õlavarde. 45-aastase mehe vigastus liigitati määratlemata raskusastmeks. Innsbruck-Saggeni politseijaoskond vahistas väidetava kurjategija ja prokurör käskis ta toimetada Innsbrucki vanglasse.

Need juhtumid heidavad valgust vägivaldse kuritegevuse kasvule linnapiirkondades. Statista analüüs näitab, et vägivallakuriteod moodustavad Saksamaal vaid alla 4% kõigist politsei poolt registreeritud kuritegudest, kuid avaldavad tugevat mõju inimeste turvatundele. 2024. aastal registreeriti Saksamaal umbes 217 000 vägivallakuritegu, mis on suurim arv alates 2007. aastast. Vägivallakuritegude arvu naasmine alates 2021. aastast nõuab põhjuste põhjalikku uurimist. Sellele võisid kaasa aidata sellised tegurid nagu majanduslik ebakindlus, sotsiaalne surve ja psühholoogiline stress, mis on osaliselt tingitud koroonaviiruse pandeemiast.

Murettekitav on kasvav vägivallaohvrite arv – Saksamaal langeb neid ligikaudu 260 000 aastas. 2023. aastal toimus ka kiirabitöötajate vastu suunatud vägivallategude rekord, ligikaudu 2740, mis viitab jätkuvale survele ja stressile tervishoiusektoris. Uuring näitas, et 94% sakslastest näeb suure probleemina vägivalda ja agressiooni inimeste vastu poliitikast, politseist ja päästeametist. Jääb üle loota, et lisaks õiguslikule vastutuselevõtmisele võetakse kasutusele ka ennetavad meetmed, et selliseid juhtumeid tulevikus ära hoida ja üldist turvatunnet tugevdada.