Noarünnak Solingenis: kostja tunnistas kolmikmõrva!

Noarünnak Solingenis: kostja tunnistas kolmikmõrva!

Solingenis 2024. aasta augustis kolm inimest hukkunud noarünnaku ümber toimunud protsessil tunnistas süüdistatav Issa al H. oma kuriteod. 27-aastane mees selgitas Düsseldorfi kõrgemas ringkonnakohtus: "Olen võtnud endale tõsise süü. Kolm inimest suri minu käe läbi." Kuigi ta tunnistas oma süüd mõrvades, vaikis ta väidetest kuulumise kohta niinimetatud Islamiriiki (IS) ja rõhutas nende väidetes oma süütust.

Surmaga lõppenud rünnak leidis aset 23. augustil 2024 Solingeni linnafestivali ajal, kui al H. pussitas oma ohvreid - kahte 56- ja 67-aastast meest ning 56-aastast naist - selja tagant noaga ning hüüdis mitu korda "Allahu akbar". Inimkonnale sai selgeks, et see rünnak oli üks hullemaid islamistlikult motiveeritud tegusid Saksamaal. Föderaalprokuratuur süüdistab nüüd al H.-d kolmes mõrvas ja kümnes mõrvakatses. Veel kaheksa inimest sai vigastada.

Kurjategija taust

Issa al H. on pärit Süüriast Deir al-Sorist ja elas varem Türgis. Ta sisenes Saksamaale läbi Bulgaaria, et taotleda asüüli, kuid see ebaõnnestus, sest ta soovis Bulgaariasse tagasi saada. Hoolimata tema kokkupuutest islami-džihadistide foorumites ja reisimisest, et ISIS-ega uuesti ühineda, on teateid, et enne rünnakut ei dokumenteeritud hoiatusmärke ega kuritegelikku tegevust. Endised toakaaslased kirjeldasid kostjat nii radikaliseerunud kui ka tähelepanuväärsena.

Tema radikaliseerumine toimus järk-järgult. Alates 2019. aastast hakkas al H. otsima Internetist IS-i võitluslaule ja valmistuma aktiivselt rünnaku läbiviimiseks. Rünnakule eelnenud nädalatel sai ta Telegrami vahendusel näpunäiteid ja juhiseid ISISele lähedaselt administraatorilt, sealhulgas rünnakute läbiviimise kontrollnimekirja.

Poliitilised reaktsioonid ja julgeolekupoliitilised debatid

Rünnak kutsus Saksamaal esile intensiivsed poliitilised arutelud sisejulgeoleku ja võimalike väljasaatmiste üle. Düsseldorfi osariigi parlament moodustas al H ebaõnnestunud väljasaatmise uurimiseks uurimiskomisjoni. Poliitilised esindajad nõuavad karmimaid meetmeid islamistliku terrorismi vastu ja varjupaigamenetluste läbivaatamist, eriti nende puhul, mis hõlmavad potentsiaalselt haavatavaid inimesi.

Islamistlike ähvarduste kontekstis tähistab Solingeni juhtum selliste rünnakute murettekitavat kasvu. Föderaalse põhiseaduse kaitse ameti hinnangul on islamiterrorismi ohud Saksamaal märgatavalt suurenenud, eriti pärast hiljutisi sündmusi Gaza konfliktis. Viimastel aastatel on toimunud arvukalt dokumenteeritud rünnakuid, kusjuures IS kujutab endast endiselt märkimisväärset ohtu, mis mõjutab ka Saksamaa julgeolekut.

Praegu käimasolev kohtuprotsess on kavandanud 22 päeva läbirääkimisteks kuni 24. septembrini. Eksperdid nõustuvad, et suuremat tähelepanu radikaliseerumisprotsessidele ja sõjakolletest tagasipöördujate integreerimisele on vaja, et vältida sarnaseid stsenaariume tulevikus. Kaashagejad, sealhulgas ohvrite ja vigastatute lähedased, jälgivad pingsalt kohtuprotsessi, mida juba iseloomustavad kuriteo jõhker iseloom ja traagilised tagajärjed ühiskonnale.

Selle juhtumi ja üldise olukorra kohta lisateabe saamiseks (vt vol.at, tagesschau.de ja verfassungsschutz.de ).