Suche
Mein Konto
Maratonipõnevik: Petros jääb Simbu vastu fotofinišis kullast puudu!
Artikkel räägib 2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustest Tokyos, kus Amanal Petros ja Alphonce Simbu võitlesid dramaatiliselt maratoni medalite pärast.
Maratonipõnevik: Petros jääb Simbu vastu fotofinišis kullast puudu!
15. septembril 2025 toimus Tokyos MM-il maraton, mis esitas osalejatele suure väljakutse. Austria jooksja Gruen kirjeldas võistlust kui raskeimat võistlust, mida ta kunagi jooksnud on. 28 kraadises külmas saavutas ta aja 2:22:07 ja tundis au kandideerida Austria eest. Tema isiklik rekord on aga kevadel püstitatud 2:09:53 tundi. Gruen nentis, et 42,195 kilomeetri jooksu esimene pool kulges plaanipäraselt, kuid 22. kilomeetril tekkisid tal probleemid ja asi oli vaid ellujäämises. Austria kodakondsuse sai ta 2022. aastal natsirežiimi poolt tagakiusatute järeltulijana.
Poolel teel moodustus jooksu esiotsa suur seltskond, kuhu kuulub 39 jooksjat. Tansaanlane Alphonce Simbu tegi ajalugu, kui ületas finišijoone peaaegu samaaegselt sakslase Amanal Petrose ja itaallase Iliass Aouaniga. Petros, kes läbis raja ajaga 2:09:48, saavutas pärast Waldemar Cierpinski pronksi 1983. aastal hõbemedali, Saksamaa maratonijooksjale esimese pärast taasühinemist ja alles teise Saksamaa medali sellel alal MM-il. Petros pühendas medali oma emale, kes elab Etioopias sõjatsoonis ja keda ta pole kaheksa aastat näinud.
Võistluste tulemused üksikasjalikult
Medaliteemaline võistlus oli eriti põnev fotofiniši tõttu, Petros jäi Simbust maha vaid 0,03 sekundiga. Kolmanda koha sai Aouani ajaga 2:09:53. Samuti Saksamaa eest võistelnud Richard Ringer ei suutnud sõidu jooksul juhtgruppi püsida ja sai 13. koha. Veel üks tähelepanuväärne detail on see, et Saksamaa ei võitnud kaks aastat tagasi Budapestis toimunud viimastel maailmameistrivõistlustel medalit, samas kui see Jaapanis toimunud üritus on Saksamaa kergejõustikuliidu jaoks nüüd teine medal kaugushüppaja Malaika Mihambo hõbemedali järel.
Maratonijooksu ajalugu
Maratonil endal on pikk ajalugu, mis ulatub iidsetesse aegadesse. Seda distsipliini on olümpiamängudel pakutud meestele aastast 1896 ja naistele aastast 1984. Pikim olümpiajooksudistants, 42,195 kilomeetrit, on püstitatud aastast 1921. IAAF on selle distantsi tunnistanud ametlikuks maratoni marsruudiks. Maratonid on üle maailma ülipopulaarsed, mainekaid üritusi peetakse sellistes linnades nagu Boston, New York, London ja Tokyo. Maratonijooksu terviseriskid on minimaalsed, kuid algajatel soovitatakse enne treeningut läbida tervisekontroll. Tänapäeval toimuvad sageli ka ratastoolimaratonid ja käsirattavõistlused.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et Tokyo MM-i maraton oli muljetavaldav sündmus nii jooksjatele kui ka pealtvaatajatele, tuues endaga kaasa nii õnnestumisi kui ka isiklikke väljakutseid. Üha rohkem inimesi tunneb selle spordiala vastu huvi, mis väljendub ka maratonijooksjate arvu suurenemises kogu maailmas.