Dike on ohus: Nutriad ohustavad rannikukaitset Stades ja Harburgis!

Dike on ohus: Nutriad ohustavad rannikukaitset Stades ja Harburgis!

Vesi kohiseb vastu Elbe tammide ja mitte ainult sügistormihoogude tõttu, mis praegu rannikualasid tabavad. Praegusel kriitilisel ajal on aga varjatud oht: Lõuna-Ameerikast pärit närilised Nutriad kujutavad tõsist ohtu tammide stabiilsusele. Need loomad urguvad tammide sisemusse, millel võivad olla katastroofilised tagajärjed, kui need õõnestatakse ja purunevad. Eksperdid nõuavad seetõttu rannikukaitse tagamiseks intensiivset nutriate küttimist.

Eriti murettekitav on olukord Stade ja Harburgi rajoonides. Nutriat on vaevalt äratuntav, kuid nende arhitektuur muutub kiiresti ohuallikaks. Üks tegur, mis muudab nende loomade jahipidamise nii oluliseks, on nende kiiresti kasvav populatsioon. Fakt on see, et viimastel aastatel on kütitud nutriate arv tohutult suurenenud, mis rõhutab selle meetme tähtsust.

Nutria populatsiooni plahvatus

Nutria on üks invasiivsetest liikidest, mis tekitab rannikul sensatsiooni. Nende kehad võivad olla kuni ühe meetri pikkused ja kaaluda umbes kaksteist kilogrammi. Need närilised, keda tuntakse kui koprarotti või rabakobrast, kaevavad tammi kehasse kuni ühemeetrise läbimõõduga tunneleid. "Nendel loomadel on äärmiselt kõrge paljunemisaste," ütleb tammide kaitse eest vastutav vanemkohtunik Wilhelm Ulferts. Nutriad võivad saada seksuaalselt küpseks juba kuue kuu pärast ja võivad sünnitada kuni kuus poega vähemalt kolm korda aastas.

Jahistatistika võrdlus näitab selgelt, kui kiiresti on nutriapopulatsioon kasvanud: kui kümme aastat tagasi lasti terves Stade linnaosas vaid kaks nutriat, siis 2021. aastal oli neid juba 567 ja mullu 635. Harburgis on arvud veelgi dramaatilisemad: 2015/16. jahiaastal lastud 255 nutrialt tõusis see arv 2023. aastal 1662-ni. Seda näitab tungiv vajadus nende loomade leviku tõkestamiseks.

Varjatud ohud ja jahivõtted

Nutriate oht ei seisne mitte ainult nende arvukuses, vaid eelkõige käitumises. Nende urgude avad on sageli peidetud vee alla, mistõttu on nende pesade avastamine tohutult keeruline. Kui need maa-alused käigud murravad tammi, on see riskantne, eriti tormihooajal. Niipea, kui vesi koobastesse siseneb, väheneb tammi stabiilsus, mis äärmuslikel juhtudel võib viia tammi purunemiseni.

Nende närilistega võitlemine on keeruline. Nende püüdmiseks kasutatakse spetsiaalseid eluslõkse. Need püünised on valgustihedad ja tagavad uudishimulike loomade rahuliku püsimise. Saatjate abil saavad jahimehed oma mobiiltelefonile teate kohe, kui lõks on kerkinud. Kasutatav sööt on muutuv – kaasas on kõik alates õunatükkidest kuni kummikaruni.

Piirkonnad on tunnistanud nutria vastu võitlemise kiireloomulisust. Rahalised toetused võimaldavad neid püüniseid osta. Harburgi linnaosa toetab jahimehi aastas 20 000 euroga, mis suurendab püüniste arvu. Stade linnaossa osteti ka 120 mõrra, et jahipidamine oleks tõhusam.

Kuid isegi parim tehnoloogia ei saa alati tagada koheseid tulemusi. Nutriate püüdmine võib võtta nädalaid. Varem on tekkinud erilised väljakutsed, eriti üleujutuste ajal, mil püüniste digitaalsed detektorid reageerisid tundlikult ja püüniste kasutamine oli mõnikord võimatu.

Selle taustal kaotati 2018. aastal Alam-Saksimaa jahiseadusega ankurdatud vanemloomakaitse. Seda tehti, pidades silmas kasvavat nutriapopulatsiooni, mis kujutab teravat ohtu tammidele. Sellest hoolimata kaaluti 2022. aastal nutriate jahihooaja piiramist, mis lõpuks protestide tõttu tagasi lükati. Jahipidamise jätkamise kiireloomulisus on endiselt vaieldamatu, eriti põhjapoolsete rannikukaitse osas.

Nende arengute üksikasjad on esitatud aruandes www.kreiszeitung-wochenblatt.de lugeda.