Kümnele kohtualusele õigeksmõistev otsus: Oberrauneri hoiatus põhiseaduslikule riigile!

Kümnele kohtualusele õigeksmõistev otsus: Oberrauneri hoiatus põhiseaduslikule riigile!

29. septembril 2025 kuulutas kohtuotsuse välja kohus, kes mõistis kõik kümme kohtualust väga vastuolulises asjas õigeks. See otsus tekitas avalikkuses tugevat reaktsiooni ja paljud eksperdid pidasid seda tõsiseks löögiks usaldusele õigusriigi põhimõtete vastu. Petra Oberrauner, üks mõjutatud häältest, kirjeldas seda seksuaalvägivalla ohvrite jaoks saatusliku signaalina ja kutsus üles viivitamatult reformima seksuaalkriminaalõigust. Laste kaitse on esmatähtis, sest lapsed ja noored ei saa end kaitsta ning sõltuvad kohtusüsteemi ja ühiskonna kaitsest. Oberrauner kutsus ka järgmisel astmel kohtuotsust põhjalikult läbi uurima.

Seksuaalse vägivalla üle peetavas arutelus viidatakse sageli Saksamaa sotsiaalsele raamistikule ja õiguslikule käsitlemisele. Seksuaalse enesemääramise õiguskaitset peetakse ebapiisavaks. Seksuaalne vägivald hõlmab mitmeid vorme, alates füüsilisest ja psühholoogilisest vägivallast kuni majandusliku kahjuni. Vägivalla mittefüüsiliste vormide näideteks on kutsumine ja alastipiltide nõusolekuta levitamine, mis kõik kahjustavad seksuaalset enesemääramist. Üle 90% seksuaalvägivalla ohvritest on naised, samas kui vägivallatsejad on valdavalt mehed, mis näitab, kui tõsiselt probleem on ühiskonnas juurdunud.

Sotsiaalsed mõjud ja reformivajadus

Ühiskonna arusaama seksuaalvägivallast kujundavad sageli müüdid, mis mõjutavad negatiivselt nähtuse mõistmist ja vägivallatsejate vastutust. Paljud rünnakud leiavad aset lähedastes sotsiaalsetes piirkondades, mis viitab eriti suurele ohule haavatavatele rühmadele, nagu kodutud naised, sõltuvusprobleemidega inimesed ning sisserändajatest ja pagulastest naised. Need valdkonnad nõuavad erilist tähelepanu ohvrikaitse parandamiseks ja usalduse taastamiseks õigusriigi põhimõtete vastu.

Seetõttu on seksuaalse kriminaalõiguse reformimiseks suur vajadus. Kavandatav mudel „ainult jah tähendab jah” nõusoleku määratlemiseks võib aidata tugevdada õiguslikku raamistikku. Lisaks muutub üha aktuaalsemaks vajadus tõsta teadlikkust ja koolitada õiguskaitseorganeid, et nad suudaksid pakkuda ohvritele tõhusat abi.

Lisaks on ülioluline psühholoogiline ja juriidiline tugi ohvritele. Uuringud näitavad, et kuni 80% kannatanutest kogevad psühholoogilisi tagajärgi, samas kui 44% kannatab ka füüsilise vigastuse all. Need faktid näitavad, et nii tõsiste juhtumite õigeksmõistmine ei tohiks jätta muljet, et seksuaalvägivalda relativiseeritakse. Õigusriik peab tagama, et kõige haavatavamate kaitse on esikohal ning ennetusmeetmete ja tugisüsteemide laiendamine rünnete arvu vähendamiseks.

Üldiselt nõuab seksuaalvägivallaga tegelemine terviklikku kontseptsiooni, mis hõlmab nii kriminaalõiguse reformi kui ka sotsiaalse taju parandamist. Dialoog õigusliku kohtlemise ja mõjutatud isikute toetamise üle on ülioluline, et säilitada usaldust õigusriigi põhimõtete vastu ja luua turvaline keskkond kõigile ühiskonnaliikmetele.

Täpsemat teavet seksuaalvägivalla õigusliku käsitlemise ja tagajärgede kohta saavad huvilised lugeda aruannetest Klõpsake Kärnteni, DJB ja Väärkohtlemise ametnik vaata.