Keskendu ohvritele: eksperdid hoiatavad koolitulistamise ohtude eest
Hädaabipsühholoog Barbara Juen rõhutab, et pärast massitulistamisi tuleks keskenduda ohvrite toetamisele ja kogukonnale, mitte kurjategijatele.

Keskendu ohvritele: eksperdid hoiatavad koolitulistamise ohtude eest
Koolitulistamised on šokeeriv nähtus, millele ühiskond peab suurt tähelepanu pöörama. Hädaabipsühholoog Barbara Juen väljendab praegu muret kurjategijatest teatamise pärast. Ta hoiatab neile lava andmise eest ja kutsub üles keskenduma kogukonnale ja ohvritele. Juen, kes on Innsbrucki ülikooli dotsent ja Austria Punase Risti psühhosotsiaalteenistuse tehniline direktor, rõhutab, et kurjategijate perede või teatud gruppide süüdistamine võib ainult viha ja kättemaksutunnet õhutada. Tema sõnul võib see tekitada ka jäljendajaid, kui püssimehi kujutatakse "kangelaslikena". Tõenäosus, et kõrvalseisjatel tekivad psüühikahäired, on väike ja enamik inimesi taastub sellisest traumast, kui neile antakse vajalikku tuge.
Sellegipoolest kritiseerib Juen psühholoogilise abi ebapiisavaid ressursse Austrias ja rõhutab, et minevikus on tehtud edusamme, näiteks algatus "Terved kriisist välja". Ta soovitab pöörata tähelepanu muutustele laste käitumises, näiteks kui nad keelduvad koolist või kaotavad sõbrad, ning otsida õigel ajal tuge.
Taustauuringud amokitegijate kohta
Uuringud amoki toimepanijate kohta, nagu näiteks professor Britta Bannenbergi läbiviidud, näitavad, et paljud neist vägivallatsejatest on pärit silmapaistmatutest keskklassi perekondadest ega ole tüüpilised kiusamise ohvrid. Oma uuringus, mis on osa ühisprojektist TARGET ja milles analüüsiti aastatel 1992–2013 20 kurjategija 19 julmust, leidis ta, et kurjategijad on sageli raskesti ligipääsetavad, endassetõmbunud ja arvutihullud. Nad kolisid sotsiaalsesse keskkonda, kus nad ei suutnud luua usalduslikke suhteid. Lisaks ei olnud nende peredes enamasti vägivaldseid ega sotsiaalselt tähelepanuta jäetud tingimusi.
Teine silmatorkav tunnus oli vaimsete häirete muster. Kurjategijatel olid sageli nartsissistlik-paranoilised isiksuseomadused; nad näitasid enesekesksust ja tundlikkust kriitika suhtes. Selgeks saab, et neil tekivad niigi pingelises elusituatsioonis sageli kättemaksumõtted ja projitseerivad seeläbi ühiskonda süütunnet oma kannatuste pärast. Teated Columbine'i keskkooli tulistamise kohta olid mõnele neist kurjategijatest eeskujuks.
Ennetamine koolides
Koolitulistamised on Saksamaal suhteliselt haruldased, kuid alates 2000. aastast on selliseid tegusid toimunud 15. Nordrhein-Westfaleni siseminister Herbert Reul rõhutab politsei ettevalmistusi sellisteks olukordadeks, kuid selgitab ka, et kurjategijad võivad sageli enne ametnike saabumist märkimisväärset kahju tekitada. Koolid ise seisavad silmitsi väljakutsega mitte muutuda kindlusteks ja peavad uurima selliste tegude põhjuseid.
Nordrhein-Westfaleni õpetajatele ja kooli juhtkonnale on hädaabikaust “Vaata ja tegutse”, mis annab juhiseid hädaolukorras tegutsemiseks. Kriminaalpsühholoog Karoline Roshdi soovitab, et igas koolis peaks olema kriisimeeskond. Need meeskonnad, millest paljud eksisteerivad ainult paberil, võivad aidata potentsiaalseid ohte varakult tuvastada ja leevendada. Hiljuti saadeti kõikidesse koolidesse juhend, kuidas vägivallajuhtumitega toime tulla.
Varasemate koolitulistamiste kogemus näitab, et hoiatusmärgid olid sageli juba olemas. Toimiv kriisimeeskond võiks aidata neid märke tõsiselt võtta ja vajadusel algatada täiendavaid analüüse, et vähendada mölluriski.