Liha tarbimine surve all: tervislik või kahjulik keskkonnale? Tõde!

Liha tarbimine surve all: tervislik või kahjulik keskkonnale? Tõde!

Debatt lihatarbimise üle Austrias ja Saksamaal muutub teravamaks ning numbrid räägivad enda eest: Austria statistikaameti andmetel tarbib iga austerlane aastas keskmiselt 57,6 kilogrammi liha, mis on vähenemine võrreldes 2014. aastaga, mil see oli 65 kilogrammi. Paljud eksperdid suhtuvad sellesse tendentsi kriitiliselt, sest vaatamata arvukuse langusele on söödud liha hulk endiselt kõrge ning lihatarbimise terviseriskide ja ökoloogiliste tagajärgede üle arutletakse ägedalt, nt. kroon teatatud.

Liha populaarsuse juured on miljonite aastate pikkuses inimtraditsioonis, ilma milleta poleks palju arutletud selle eeliste ja puuduste üle. Liha on rikkalik valguallikas, mida organism vajab elutähtsate protsesside jaoks – kuid tähelepanuta ei saa jätta ka tervisehädasid. Liiga palju punast liha võib põhjustada tõsiseid haigusi, nagu südameatakk või diabeet. Kuum teema on ka antibiootikumijääkide probleem lihatootmises, kuna need võivad muuta mikroobid ravimitele resistentseks. Seetõttu on liha tervislik tarbimine ülioluline. Seetõttu kaaluvad paljud inimesed taimse toitumise alternatiive, mis võtavad arvesse majanduslikke ja tervislikke aspekte Sciodoo.

Liha tarbimise eelised ja puudused

Lihatööstus on Saksamaal oluline sektor, mille aastakäive on ligikaudu 45 miljardit eurot ja kus on üle 150 000 töökoha. Samal ajal kritiseeritakse tugevalt tehasepõllumajanduse keskkonnakahju, kuna metsad raiutakse loomasööda tootmiseks, mis suurendab oluliselt CO₂ heitkoguseid. Kuid on ka hääli, kes väidavad, et õigel karjatamisel võib olla kliimale positiivne mõju, kuna veised aitavad siduda süsinikku ja muudavad pinnase viljakamaks. Selline lihatarbimise kahetine vaade nii tervise kui ka keskkonna seisukohast teeb selgeks, et jätkusuutliku tuleviku jaoks on vaja läbimõeldud lähenemist lihale.