Euroopa võitleb tehisintellekti edenemise eest: andmekeskused on maha jäänud!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Artiklis tuuakse välja Euroopa mahajäämus andmekeskustes võrreldes USA ja Hiinaga 2030. aastaks ning käsitletakse haridusvõimalusi.

Der Artikel beleuchtet den Rückstand Europas bei Rechenzentren im Vergleich zu USA und China bis 2030 und diskutiert Bildungsangebote.
Artiklis tuuakse välja Euroopa mahajäämus andmekeskustes võrreldes USA ja Hiinaga 2030. aastaks ning käsitletakse haridusvõimalusi.

Euroopa võitleb tehisintellekti edenemise eest: andmekeskused on maha jäänud!

Andmekeskuste laienemist Euroopas, eriti Saksamaal, varjutavad sellised riigid nagu USA ja Hiina. Nagu vienna.at teatab, suureneb kogu paigaldatud andmekeskuste võimsus Saksamaal 60% võrra, ulatudes üle 5000 megavatini (MW), kuid selle võimsuse säilitamiseks 2030. aastaks ei piisa. 2030. aastaks enam kui kahekordistub umbes 95 000 MW-ni. Hiina järgib eeskuju ka strateegiaga laiendada andmekeskuste võimsust kiiremini.

Üldiselt prognoositakse Euroopas 2030. aastaks umbes 70% kasvu 28 000 MW-ni. Saksamaal võib täheldada tehisintellekti (AI) arvutusvõimsuse märkimisväärset kasvu. Tehisintellekti jaoks kasutatava arvutusvõimsuse osakaalu tuleks 2030. aastaks neljakordistada 530 MW-lt 2020 MW-le, mis vastab ligikaudu 40%-le andmekeskuste koguvõimsusest.

Kasvavad energiavajadused ja väljakutsed

Kasvav andmekeskuste võrk tekitab aga küsimusi energiavajaduse kohta. 2025. aastal oli Saksamaal andmekeskuste energiatarbimine 21,3 miljardit kilovatttundi (kWh), mis vastab peaaegu kahekordistumisele viimase kümne aasta jooksul. See areng toob esile väljakutsed, millega Euroopa silmitsi seisab, et pidada sammu ülemaailmse arvutusvõimsuse konkurentsiga.

Lisaks eelpool mainitud andmetele on Saksa assotsiatsioon Bitkom välja toonud vajaduse andmekeskuste laienemist oluliselt kiirendada, et vastata tuleviku nõudmistele. Kuigi nii era- kui ka avalik-õiguslikud osalejad kogu Saksamaal reageerivad sellele vastavalt, näib USA ja Hiina edumaa arvutusvõimsuse osas siiski märkimisväärne.

Haridus ja innovatsioon on võtmetähtsusega

Teine aktuaalne teema on avatud ülikooli (放送大学) pakutav digiharidus. Blogger Kikuchi toob välja plusse ja miinuseid, mis on seotud sellisesse asutusse registreerumisega. Eelised hõlmavad madalat õppemaksu umbes 700 000 jeeni, suurt paindlikkust õppimisel ja võimalust valida kursusi erinevatest ainevaldkondadest. Huvitaval kombel kaob sisseastumiseksamite takistus, kuna juurdepääs avatakse dokumendikontrolli kaudu. Iga õpilane saab ka õpilaspileti, mis võimaldab ühistranspordis soodustusi.

Teisalt on aga ka väljakutseid nagu motivatsiooni säilitamise raskus ja enamasti ühekülgne suhtlus õpetajatega. Kikuchi soovitab nende puuduste leevendamiseks kasutada sotsiaalmeediat õpilaste võrgustamiseks või isiklikel üritustel osalemiseks. Kaugõppeülikool pakub aga kvaliteetset haridust, mis võimaldab ligipääsu tunnustatud õppejõududele.

"H": lihtne tegelane

Lõpuks räägitakse ka kirjutamiskunstist, eriti H-tähest, mida on lettering.org andmetel lihtne luua. See koosneb kolmest joonest ja seda saab joonistada erinevates variantides, näiteks 3D või kursiivtüpograafias. Huvitaval kombel pärineb H-täht aia sümbolist, mis selgitab selle kuju. Selle kirja kirjutamise õppimine nõuab täpsust, kuid seda saab kiiresti õppida, mistõttu on see sobiv sissejuhatus graafilisse ja tüübikujundusse.

See teemade mitmekesisus näitab, kui oluline on olla kursis ülemaailmsete arengutega erinevates valdkondades, olgu selleks tehnoloogia või haridus.