EL-i kaitseministrid arutavad: Ukraina saatus ripub kaalul!

EL-i kaitseministrid arutavad: Ukraina saatus ripub kaalul!

1. detsembril 2025 toimub Brüsselis ülitähtis EL-i kaitseministrite kohtumine, et arutada Ukraina toetamist võitluses Venemaa vastu. EL-i välispoliitikajuht Kaja Kallas märkis, et Venemaa ei ilmuta rahusoovi ja kutsus üles suurendama läbirääkimistel Euroopa toetust Ukrainale. Ta hoiatas ühepoolse surve eest Ukrainale ja rõhutas vajadust viia Venemaa lahenduse leidmiseks läbirääkimispositsioonile. Nagu vienna.at on arutelude keskseks teemaks nädalavahetusel peetud kõnelused USA ja Ukraina vahel, samuti külmutatud Venemaa varade kasutamine.

Olukorda tugevdab Saksamaa kaitseriigisekretäri Sebastian Hartmanni hinnang, kes samuti ei näe Venemaapoolset valmisolekut läbirääkimisteks. Samuti nõudis Kallas Venemaalt Ukrainas tekitatud kahjude hüvitamist ning rõhutas riigi kindla rahastamise kiireloomulisust. Belgia peaminister Bart De Wever märkis, et eelmisel EL-i tippkohtumisel ei õnnestunud liikmesriikidel jõuda kokkuleppele Venemaa varade kasutamises, kuna tunti muret kättemaksu pärast.

Külmutatud varade eelised

Arutelu külmutatud Venemaa varade kasutamise üle toetab Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. Euroopa Parlamendi täiskogu istungil rõhutas ta, et külmutatud varadel pole paremat kasutust. Neid ELis külmutatud varasid, mille väärtus on ligikaudu 200 miljardit eurot, saaks kasutada Ukraina toetamiseks, kuna liikmesriigid on juba nõustunud kasutama nendest fondidest saadavat intressikasumit Ukraina heaks, teatas Deutschlandfunk.

Saksamaal ja teistes liikmesriikides on aga kõrged juriidilised takistused, mis raskendavad varade konfiskeerimist. Belgia peaminister De Wever väljendas muret riskide pärast ja nõudis kavandatava laenu osas täielikku vastastikkust. Soome peaminister Petteri Orpo pooldas aga Venemaa raha kasutamist rahastamiseks. Need püsivad arutelud toovad esile väljakutsed ja erinevad seisukohad ELis seoses Ukraina toetamise ja Venemaa-poliitikaga.

Väljavaade ja poliitilised tagajärjed

Lähipäevad on ELi finantspoliitika jaoks Ukraina suhtes otsustava tähtsusega. EL-i riikide riigipead ja valitsusjuhid peaksid vastu võtma uued meetmed, et tagada Ukraina rahalised vajadused aastateks 2026 ja 2027. Muu hulgas peetakse läbirääkimisi 140 miljardi euro suuruse laenu üle Ukraina toetuseks. Seda protsessi võivad veelgi kiirendada USA väljakuulutatud uued sanktsioonid Venemaa naftakompaniide nagu Rosneft ja Lukoil vastu, mida Euronewsi teatel tervitasid nii Ukraina president Zelenski kui Kallas.

Ometi on näha, kuidas need keerulised läbirääkimised ja EL-i liikmesriikide vahel tekkinud erimeelsused mõjutavad Ukraina edaspidist toetust konfliktis Venemaaga. Ühte selget eesmärki silmas pidades – Ukraina tugevdamine – seisavad Euroopa ja USA silmitsi kaugeleulatuvate väljakutsetega, mis nõuavad ühist tegutsemist.