EL surve all: GLOBAL 2000 nõuab sertifikaatide asemel tegelikku CO2-heite vähendamist!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

EL kavatseb importida CO2 sertifikaate, samas kui GLOBAL 2000 nõuab aktiivset heitkoguste vähendamist 2040. aastaks.

EU plant den Import von CO2-Zertifikaten, während GLOBAL 2000 eine aktive Reduktion der Emissionen bis 2040 fordert.
EL kavatseb importida CO2 sertifikaate, samas kui GLOBAL 2000 nõuab aktiivset heitkoguste vähendamist 2040. aastaks.

EL surve all: GLOBAL 2000 nõuab sertifikaatide asemel tegelikku CO2-heite vähendamist!

EL-i Komisjon võib kavandada CO2-sertifikaatide ostmist välismaalt, selle asemel, et edendada CO2-heite vähendamist kodus. Seda kritiseerivad teravalt GLOBAL 2000 ja 126 muud organisatsiooni, teadlast ja ettevõtete esindajat. Komisjonile saadetud avalikus kirjas nõuavad nad sellisest lähenemisviisist hoidumist. Johannes Wahlmüller GLOBAL 2000-st rõhutab, et kliimaeesmärkide täitmiseks on 2040. aastaks vajalik aktiivne kasvuhoonegaaside vähendamine Euroopas.

ELi sõltumatu teaduslik kliimamuutuste nõuanderühm (ESABCC) soovitab ELil 2040. aastaks likvideerida 90–95% oma kasvuhoonegaasidest. Senised kogemused CO2 sertifikaatidega kauplemisega on aga tekitanud palju kriitilisi hääli. Wahlmüller hoiatab rahaliste raiskamiste eest, kui rahvusvaheliselt ostetud CO2 sertifikaate tunnustatakse, ja kritiseerib senist CO2-kaubanduse rekordit kui katastroofilist. 2024. aastal ajakirjas Nature avaldatud meta-uuringu kohaselt toob ainult 16% väljaantud CO2 sertifikaatidest tegelikult kaasa heitkoguste vähenemise.

Kriitika CO2 sertifikaadi kauplemisele

Arutelu CO2 sertifikaatide kauplemise üle ei kirjelda mitte ainult selle eesmärke, vaid käsitleb ka sellega seotud väljakutseid. Saastekvootidega kauplemist, mis on alates selle kasutuselevõtust 2004. aastal viinud Saksamaal CO2-heite vähendamiseni peaaegu 30%, peetakse ELi kliimapoliitika keskseks vahendiks. Sellele vaatamata kritiseeritakse sertifikaatide kõikuvaid hindu ja ebaefektiivsust teatud sektorites, näiteks põllumajanduses.

ELi uus kliimakaitseseadus hakkab edaspidi arvestama koguheitmeid, mitte üksikute sektorite heitkoguseid. Ettevõtted peavad ostma saasteõigusi, kui nad ületavad oma heitkoguste piirnorme, mis võib olla kulukas. Samas on lootust, et sertifikaatide hind motiveerib ettevõtteid kasutama kliimasõbralikke tehnoloogiaid.

ELi taastuvenergia eesmärgid

Kliimaeesmärkide saavutamiseks plaanib EL ka fossiilkütuste alternatiivina välja töötada puhtad energiaallikad. Juba praegu pärineb üle 20% ELis tarbitavast energiast taastuvatest allikatest. Osana rohelisest kokkuleppest on EL eesmärgiks tõsta taastuvenergia osakaalu energia lõpptarbimises 2030. aastaks 42,5%-ni, kusjuures üksikud liikmesriigid seavad eesmärgiks isegi 45%.

Euroopa Parlamendi liikmed on samuti nõudnud taastuvenergial töötavate elektrijaamade kiiremat heakskiitmist ning uurivad taastuvate vesiniku- ja avamereenergiaallikate edendamist. Samuti kaotatakse järk-järgult ELi rahastamine maagaasi infrastruktuuri projektidele, et suunata raha ümber rohelise vesiniku ja avamereenergia infrastruktuuri.

Wahlmüller kutsub Austria föderaalvalitsust üles kampaaniat tegema tõelise kliimakaitse eest ja võtma seisukoha CO2 sertifikaatidega kauplemise vastu. Kaalul on Euroopa kliimapoliitika tulevik. Väljakutsed on mitmekesised, kuid püstitatud kliimaeesmärkide saavutamiseks tuleb lahendustega kiiresti tegeleda.

GLOBAL 2000 teatab, et...
zdftoday annab teavet…
Euroopa Parlament aruandeid selle kohta…