Vanemlik käitumine ja laste hing: kuidas vihapursked psüühikat kujundavad!

Saksamaal võitleb psüühikahäiretega kuni 20 protsenti lastest ja noortest, mis on tingitud perekondlike kogemuste ja vanemate käitumise olulisest mõjust. Psühholoog Svenja Taubner selgitab, et vanemad peegeldavad oma laste vaimset seisundit, mis tähendab, et vanemate ebaõige käitumine võib viia selleni, et lapsed õpivad mitte mõistma oma emotsioone. Näiteks võib vanema reaktsioon vihahoogudele, mis hõlmab armastuse äravõtmist või karistust, põhjustada selle, et laps ei väljenda negatiivseid emotsioone. See allasurutud viha võib hiljem avalduda depressioonis, kui see on suunatud lapse enda vastu.

Taubner kirjeldab, et paljud vanemad ei tee tahtlikult vigu; see juhtub sageli ilma pahatahtliku kavatsuseta. Turvaline side vanemate ja laste vahel on aga laste vaimse tervise jaoks ülioluline. Vanemad peaksid looma vaimse ruumi, et lapsed saaksid teada, et nende tunded on korras. Laste mõtete ja emotsioonide hea mõistmine on hädavajalik. Vanemate stressitase ja ühiskonna normid mõjutavad ka seda, kuidas laste käitumist tajutakse. Soovitatav on laste jonnihoogusid tõsiselt võtta ja nende vajadusi valideerida, kuna levinud eksiarvamus on lisada pärast valideerimist "aga", mis sõnumit lahjendab.

Vanemliku hariduse mõju vaimsele tervisele

Columbia ülikooli teadlaste ajakirjas avaldatud uuringu kohaselt suurendavad kehvad vanemlusoskused ja halvad vanemlusoskused lastel depressiooni ja ärevuse riski.Üldpsühhiaatria arhiivtõestatud. Selles uuringus küsiti 600 vanemalt ja nende lastelt psüühikahäirete ja halva vanemliku käitumise kohta. Negatiivne käitumine hõlmas verbaalset väärkohtlemist, vanemate vaidlusi laste ees, järelevalve puudumist ja ebajärjekindlat reeglite järgimist.

Tulemused näitavad, et 60 protsenti lastest, kes puutusid kokku suurel määral vanemate väärkäitumisega, kannatasid kartlike, depressiivsete ja konfliktsete isiksuste all. Seos on selge: mida kehvem on vanemlik kasvatus, seda suurem on laste psüühikahäirete risk. Nende riskide vastu võitlemiseks võivad vanemad kaaluda erinevaid ennetusvõimalusi, näiteks veeta palju aega oma lastega, näidata üles piisavat kiindumust, jälgida tähelepanelikult lapse käitumist ning vältida verbaalset väärkohtlemist ja karme karistusi.

Lisateavet vanemliku käitumise mõju kohta laste vaimsele tervisele leiate aruannetest alates Merkuur ja Science.de viidatud.