Jõhker rünnak: Kärnteni mees ähvardab oma partnerit relvade ja rusikatega!

Jõhker rünnak: Kärnteni mees ähvardab oma partnerit relvade ja rusikatega!

65-aastast Alam-Kärnteni meest kahtlustatakse selles, et ta vigastas raskelt oma 43-aastast elukaaslast ajavahemikus 21.-24.10.2025. Klõpsake Kärnteni Väidetavalt lõi kahtlustatav naist jalaga ning lõi teda kitarri ja raudvardaga. Samuti väidetakse, et ta ähvardas naist nugade ja relvaga.

Kahtlustatava majas toimunud läbiotsimisel võeti ära püss, kuigi tal oli relvakandmiskeeld. Leiti ka raudkang, mida arvatavasti rünnakutes kasutati. Politsei pidas mehe oma kodus kinni varahommikul. Operatsioonis osalesid mitmed politseipatrullid ning kiirreageerimisjuhatuse (SRK) ja EKO Cobra ametnikud.

Perevägivald ja selle mõõtmed

Juhtum toob esile perevägivalla hirmutava reaalsuse. Valju BMBF Vägivald ei piirdu ainult füüsiliste rünnakutega, vaid hõlmab ka ähvardusi, solvanguid ja kontrolli. Saksamaal langeb iga kolmas naine vähemalt korra elus füüsilise või seksuaalse vägivalla ohvriks. Eriti murettekitav on see, et puuetega naised kogevad vägivalda kaks kuni kolm korda sagedamini kui keskmine elanikkond.

2023. aastal langes Saksamaal lähisuhtevägivalla ohvriks umbes 167 865 inimest. Peaaegu neljal juhul viiest olid naised haiged. Teatamata kuritegude arv on suur, sest paljud naised hoiduvad nendest teatamisest häbist või hirmust edasiste rünnakute ees. Valju Statistika Umbes 256 000 perevägivalla ohvrist on umbes 181 000 naised. See näitab, kui laialt levinud on probleem ühiskonnas.

Sotsiaalsed väljakutsed

Koduvägivalda rakendatakse sageli isiklikus või perekondlikus keskkonnas ja sellel on sageli mõjutatud isikute jaoks laastavad tagajärjed. Teatamisvalmidus on sageli madal sotsiaalsete väärtuste ja häbitunde tõttu. Föderaalosariigi perevägivalla töörühm töötab aktiivselt soovituste kallal, et kaitsta naisi selliste rünnakute eest.

Naiste vastu toimepandud vägivalla erinevad vormid hõlmavad mitte ainult füüsilist, vaid ka psühholoogilist vägivalda. See on sotsiaalne probleem, mida tuleb igakülgselt teadvustada ja millega tuleb võidelda. Naiste toetuspakkumised on mitmekesised; Kriisiolukordades pakuvad olulist tuge näiteks abitelefonid või naiste varjupaigad.

Asjaolu, et sellised sündmused on jätkuvalt igapäevased, nõuab ühiskonnas ümbermõtlemist. Vägivallaohvrite kaitsmiseks ja vägivallatsejate vastutusele võtmiseks pole vaja mitte ainult õiguslikke meetmeid, vaid ka sotsiaalseid muutusi. Praegune olukord annab lootust, et hariduse ja ennetuse kaudu peab ühel päeval vähem naisi selliste rünnakute all kannatama.