Kõrge elektriarve: 80-aastane võitleb üürileandja ja EVN-i vastu!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

80-aastane pensionär võitleb pärast arvesti rikkeid suurte elektrikulude ja juriidiliste takistustega.

Eine 80-jährige Pensionistin kämpft gegen hohe Stromkosten und rechtliche Hürden, nachdem ihr Zähler fehlerhaft war.
80-aastane pensionär võitleb pärast arvesti rikkeid suurte elektrikulude ja juriidiliste takistustega.

Kõrge elektriarve: 80-aastane võitleb üürileandja ja EVN-i vastu!

80-aastane Alam-Austria pensionär Maria M. seisab pärast 2023. aasta novembris kolimist silmitsi tõsise probleemiga: 2024. aasta märtsis laekunud aastane elektriarve näitab tarbimist üle 7500 kWh ja kulusid üle 3000 euro. See ebatavaliselt kõrge arve tekitab muret ja arutelu elektritarbimise kuludega seotud vastutuse üle.

Elektrik avastas, et Maria M. elektriarvesti ei vastuta mitte ainult tema korteri, vaid ka välispinna ja garaažide eest. Vaatamata nendele ilmsetele ebakõladele ei näe elektritarnija EVN ja üürileandja oma kohustust probleemi lahendada. EVN väidab, et arvesti kuulub pr M.-le, mis tähendab, et tema vastutab suurte kulude eest. See toob pensionärile kaasa stressirohke olukorra.

Juriidilised sammud ja nõuanded

Praeguses olukorras saavutati tänu Maria õetütre Eva K. sekkumisele energiatarnijaga järelmaksu. Arvestades suuri kulusid, soovitab Austria üürnike liit esitada kahju hüvitamise hagi. Maria M. on rahalise koormuse vähendamiseks saanud toetust nii õetütrelt kui ka üürnike ühistult. Siiski on oluline tähele panna, et seadusega ettenähtud aegumistähtaja järgi tuleb hagi esitada kolme aasta jooksul alates kahjust ja kahju tekitajast, antud juhul üürileandjast, teadasaamisest.

Sarnaste olukordade vältimiseks pakuvad eksperdid mõningaid kasulikke näpunäiteid. See hõlmab kasutamata seadmete elektrivõrgust lahtiühendamist, arvestite näitude regulaarset kontrollimist ja oma elektritarbimise võrdlemist näidismajapidamiste omaga. Elektrikuga konsulteerimine võib anda teavet ka avastamata probleemide kohta.

Taust ja õiguslik raamistik

Õiguslik raamistik on sätestatud Föderaalkohtu (BGH) otsuses, mis tehti 2. juulil 2014 (kohtuasi number VIII ZR 316/13). Selles määruses otsustas kohus, et üürileandjad ei pea tasuma oma üürnike elektriarveid, isegi kui üürnikel pole elektripakkujaga kirjalikku lepingut. Sellel otsusel on suur praktiline tähendus, kuna Maria M.-suguseid juhtumeid tuleb ette sageli.

Põhikohtuasjas puudutas samamoodi ka kinnistu üürnikku, kuna ta oli kasutanud elektrit, kuigi kirjalikku lepingut ei olnud. Kohus leidis, et elektrienergia kasutamisega luuakse kaudne leping energiatarnija ja kasutaja (antud juhul üürniku) vahel. See otsus loob õiguskindluse üürileandjatele, kes ei pea vastutama oma üürnike elektritarbimise eest seni, kuni nad lepingu lõpetamisest õigesti teatavad.

Maria M. ja tema õetütar Eva K. seisavad nüüd silmitsi väljakutsega oma nõuded seaduslikult maksma panna ja selgitada vastutust kõrgete elektrikulude eest. Olukord toob esile hea suhtluse olulisuse üürnike, üürileandjate ja energiatarnijate vahel, et vältida arusaamatusi ja rahalisi konflikte.

Lisateabe saamiseks vaadake artikleid teemal kroon, Wolfratshauseni advokaadibüroo ja LTO.