Kärnteni pensionärid kohtus: looma julmus või enesekaitse kassi pärast?

Kärnteni pensionärid kohtus: looma julmus või enesekaitse kassi pärast?

Kärnteni praegune juhtum tekitab küsimusi loomakaitse ja loomade julmuse õigusliku hinnangu kohta. 69-aastane pensionär püstitas naabri kassi “Klara” püüdmiseks eluslõksu. Põhjus oli selles, et kass kasutas oma aeda liivakastina. Juhtum viis kohtuprotsessini Klagenfurti oblastikohtus, kus kohtunik Lisa Kuschinsky juhib mehe suhtes süüdistust. Keskne küsimus on, kas pensionäri käitumist saab vaadelda kui loomade julmust, teema, millest ühiskonnas praegu üha rohkem räägitakse. Krone sõnul oli Klara mitu tundi lõksus, mis dramatiseeris olukorda veelgi.

Selliste juhtumite õiguslik raamistik on määratletud loomakaitseseadusega, mis kaitseb kõiki loomi, sealhulgas selgrootuid ja selgrootuid. See teeb selgeks, et loomad ei ole asjad ja vajavad erilist kaitset. Seadus keelab mõjuva põhjuseta loomadele välditava valu tekitamise (Loomakaitseseadus § 1 lause 2). Loomade vigastamise korral võib kriminaalvastutusele võtta nii loomakaitseseaduse kui ka Saksamaa kriminaalkoodeksi (StGB § 303). Keeruline õiguslik olukord viib aga sageli selleni, et loomade kaitset peetakse ebapiisavaks, kuna erinevad kohtud tõlgendavad seadust erinevalt, nagu võib lugeda [Tierschutzbund]i selgitustest (https://www.tierschutzbund.de/en/animals-topics/animal-emergencies/animal-welfare-law/).

Loomade olukord Saksamaal on keeruline

Saksamaal ei tohiks alahinnata loomade julmuse probleemi, eriti põllumajanduses. Loomakaitse ja loomaõigusorganisatsioonid on avaldanud andmebaasi, mis on alates 2016. aastast dokumenteerinud 163 seni teadmata loomajulma kohtlemise juhtumit. Need paljastused ei ole lihtsalt "kahetsusväärsed üksikjuhtumid", vaid annavad pildi süstemaatilisest väärkohtlemisest loomakasvatuses. Andmebaas sisaldab registreeritud rikkumistega Saksamaa kaarti, mis toob esile loomade heaolu probleemidega maakonnad.

Põllumajanduses kontrollitakse keskmiselt vaid iga 17 aasta järel, kuigi mõnes liidumaal, näiteks Baieris, tehakse kontrolle keskmiselt iga 49 aasta järel. Sellest kontrollist teatatakse sageli ette, mis piirab oluliselt selle tegelikku tõhusust. See toob kaasa murettekitava liikluspiirkonna, kus ainult 15% dokumenteeritud juhtumitest lõppes trahviga ja ainult 3% loomade pidamise keeluga.

Praegune kohtuprotsess Klagenfurtis juhib taas tähelepanu loomakaitse teemale. Jääb üle loota, et loomade kaitse parandamiseks muutuvad nii õiguslik raamistik kui ka ühiskondlik arusaam loomade julmusest.