13-aastane jõhkra koolirünnaku ohver: kus on kaitse?

13-aastane jõhkra koolirünnaku ohver: kus on kaitse?

Šokeerivas juhtumis langes 13-aastane õpilane oma koolis klassikaaslaste massilise vägivalla ohvriks. Vastavalt aruannetele alates express.at Korduvalt esines solvanguid ja füüsilisi rünnakuid. Kurjategijad, sealhulgas 15-aastane, nimetasid poissi "rumalaks sakslaseks" ja süüdistasid teda selles, et tema suupiste "ei ole halal". Videol on dokumenteeritud, kuidas viis teismelist poissi peksid ja jalaga lõid.

Vägivald eskaleerus klassis, kus 15-aastane noormees lõi poissi rusikaga näkku. Õpetaja suutis sel hetkel sekkuda ja tüli lõpetada. Rünnakute tagajärjel sai kannatanu lõualuu verevalumi ja peapõrutuse. Tema vaimne seisund on nüüdseks nii nõrgenenud, et ta on pidanud läbima psühholoogilist ravi ja kardab väga kooliminekut, mis poisi ema väga puudutab. Ta väljendab jahmatust tõsiasjast, et kurjategijate jaoks ei olnud märgatavaid tagajärgi.

Tagajärgede puudumine ja sotsiaalne teadmatus

Perekonna advokaat esitab tõsiseid süüdistusi ka kooli direktori vastu, kes näib peitvat end andmekaitseseaduste ja kiusamise "nulltolerantsi" väidete taha. Seda "nulltolerantsi" kritiseerib ohvri ema kui tühja fraasi. Kohtuasi 15-aastase peakurjategija vastu lõpetati, teised ründajad on täisealised.

13-aastase noormehe juhtum pole sugugi üksikjuhtum. Hiljutise vägivalla ja koolikiusamise uuringu kohaselt leiti, et paljud õpetajad ei olnud piisavalt ette valmistatud sellistele juhtumitele asjakohaselt reageerima. Saksamaal enam kui 2000 õpilast ja 550 õpetajat hõlmanud uuring näitab, et puudu ei ole mitte ainult teadmistest ja empaatiast, vaid ka tegevusstrateegiatest ja sekkumisoskustest. See uurimus dokumenteerib ka tõhusate kiusamisvastaste meetmete rakendamise tähtsust õpilaste vaimse tervise kaitsmiseks.

Kiusamine ja selle tagajärjed

Kiusamist defineeritakse kui vägivalla vormi, mida rakendatakse korduvalt ja eesmärgiga teisi kahjustada. See kujutab endast tõsist ohtu laste ja noorukite tervisele. Kooliealiste laste tervisekäitumise uuringu analüüsi kohaselt teatas umbes 14% küsitletud õppijatest kiusamise kogemustest, mis viitab selle probleemi levimusele. Eriti sooliselt erinevad noored teatasid sagedastest kiusamiskogemustest, mis rõhutab vajadust sihtotstarbeliste toetusmeetmete järele.

Juhtum 13-aastase noormehega on sümptom murettekitavast tendentsist, et lapsed saavad oma tausta või individuaalsete erinevuste tõttu kiusamise sihtmärgiks. Professor David Betz kirjeldab seda arengut kui Euroopa enamusühiskonna „alahinnangut”. See hoiatab, et konfliktikartuses vaikiv ühiskond võib jääda vägivallasse ja lõhestusse, mistõttu on laste kaitsmiseks selliste rünnakute eest vaja kiiresti tegutseda.