Rootsi karmistab pärast koolitulistamist relvaseadusi
Pärast surmavat tulistamist ühes õppeasutuses kavandab Rootsi valitsus karmimaid relvaseadusi. See võib mõjutada kontrolli relvade omamise üle Rootsis.
Rootsi karmistab pärast koolitulistamist relvaseadusi
Rootsi parempoolne valitsus teatas reedel, et kavatseb relvaseadusi karmistada pärast seda, kui riik seisis silmitsi ohvriterohkeima tulistamishooga. See juhtus täiskasvanute koolituskeskuses, kus kurjategija ilmselt kasutas mitut enda litsentsitud vintpüssi.
Üksikasjad juhtunu kohta
Teisipäeval lasti Örebros Campus Risbergska koolis maha kümme inimest, enne kui kahtlustatav kurjategija – Reutersi allikas ja Rootsi meedia tuvastasid 35-aastase Rootsi eraku Rickard Anderssoni – võttis endalt elu.
Politsei kinnitas reedel, et kahtlustatav tulistaja oli 35-aastane mees ja teatas, et kõigi ohvrite tuvastamine on lõpule viidud, kuid ei avaldanud nende nimesid.
Ohvrite hulgas oli seitse naist ja neli meest vanuses 28-68 aastat, sealhulgas kahtlustatav, teatas politsei avalduses.
Ohvrid ja taustad
Ohvrite hulgas oli mitu kristlast, kes olid põgenenud Süüria tagakiusamise eest. Politsei ütles, et siiani pole mingeid märke ideoloogilisest motiivist.
Peaminister Ulf Kristersson ütles, et sündmus tekitas paljudes Rootsis sisserändaja taustaga inimestes hirmu ja haavatavuse. Ta kutsus meid üles "ühinema ja seisma koos kõige selle taga, mis meile oluline".
Valitsuse reaktsioon
Valitsus leppis oma paremäärmuslaste toetajatega parlamendis kokku, et karmistab relvaluba taotlevate inimeste kontrolliprotsessi ja piirab mõningaid poolautomaatrelvi. Erilist tähelepanu pööratakse AR-15-le, militaarsel disainil põhinevale ründerelvile, mida on Ameerika Ühendriikides kasutatud paljudel tulistamistel. Õigus- ja korraminister Gunnar Strommer ütles Reutersile: "Arvestades Örebros toimunud kohutavat intsidenti, usume, et õige asi on määruste tühistamine ja seda tüüpi relvade keelustamine."
Ta lisas, et endiselt on ebaselge, milliseid relvi Örebro intsidendis kasutati ja et AR-15 relvade keeld oli "ennetav meede".
Praegused arengud ja tulevikuväljavaated
AR-15 vintpüssid on olnud legaalsed jahipidamiseks alates 2023. aastast ja Strommer teatas, et sellest ajast alates on umbes 3500 vintpüssi saanud litsentsi. Rootsi suurim opositsioonipartei sotsiaaldemokraadid tervitasid seda sammu, kuid kutsusid üles tegema põhjalikumaid auditeid ja kontrolle. "4. veebruaril on enne ja pärast," ütles sotsiaaldemokraadist parlamendiliige Theresa Carvalho pressikonverentsil.
Politsei ei ole veel täpsustanud, mis tüüpi relvi rünnakus kasutati, ainult et tema lähedalt leiti kolm väidetavale toimepanijale kuulunud vintpüssi. Kohalik meedia teatas, et tal oli jahitunnistus.
Kooliohutus ja relvade omamine Rootsis
Juhtum on tekitanud küsimusi ka ohutuse kohta Rootsi koolides. Erinevalt paljudest teistest riikidest peetakse koole üldiselt poolavalikeks ruumideks ja neil on harva kontroll selle üle, kes võivad tulla ja minna. Valitsus uurib võimalusi kiirendada seadusandlust, mis lihtsustaks koolidele valvekaamerate paigaldamist, ütles justiitsminister Gunnar Strommer neljapäeval Rootsi meediale tehtud avalduses.
Rootsis on Euroopa standardite järgi relvade omamise määr kõrge, kuid see on oluliselt madalam kui Ameerika Ühendriikides. Enamikku relvi hoitakse jahipidamiseks seaduslikult, kuid jõuguvägivalla laine on toonud esile ebaseaduslike käsirelvade suure arvu.
Relvade omamise statistika
Šveitsis asuva uurimisinstituudi Small Arms Survey 2017. aasta andmetel oli Rootsis umbes 2,3 miljonit tsiviiltulirelva. See võrdub umbes 23 relvaga 100 inimese kohta, võrreldes 120-ga USA-s ja 4,6-ga Ühendkuningriigis.
Hirmutavad sündmused on viinud Rootsi leinasse ja politsei jätkab tööd motiivi väljaselgitamiseks. Samuti uuritakse, kas kurjategija oli mingil ajal selle kooli õpilane.