Uus EL seadus: mida pead teadma vanade riiete utiliseerimise kohta!

Alates 2023. aastast hakkavad Euroopa Liidus kehtima uued tekstiilide utiliseerimise regulatsioonid. Määrus näeb ette, et vanad tekstiilid tuleb koguda eraldi. Tugevalt määrdunud, kahjustatud või saastunud riided tuleks aga visata jääkprügikasti. Nende uute nõuete eesmärk on optimeerida taaskasutust ja suurendada kasutatud tekstiilide tagastamise määra. Heas seisukorras riideid tuleks ringlussevõtu protsesside parandamiseks jätkuvalt viia kasutatud riiete konteineritesse. Tugevalt kulunud või saastunud tekstiile ei saa tõhusalt ringlusse võtta ja praegu ei ole nende ringlussevõtuks jätkusuutlikku lahendust.

Kasutatud riiete tasuta kogumise süsteem on Wesermarschis eksisteerinud juba aastaid. Vastavad konteinerid pannakse üles supermarketite parklates, elamurajoonides ja taaskasutuskeskustes. Probleemiks on ületäitunud konteinerid: riideesemeid ei ole lubatud konteinerite kõrvale panna, kuna seda peetakse illegaalseks jäätmekäitluseks ja sellega võib kaasneda trahv. GIB Disposal Wesermarsch ei ole püstitanud oma kogumismahuteid ega vastuta nende tühjendamise ja puhastamise eest; See vastutus lasub taaskasutajatel, kes konteinerid üles panevad.

EL-i määrused tekstiilide hävitamiseks

Lisaks kehtivale regulatsioonile muutuvad 1. jaanuarist 2025 nõuded, mil EL-is tuleb kasutatud tekstiil koguda muudest jäätmetest eraldi. Selle meetme eesmärk on vähendada igal aastal põletatavate või prügilasse ladetavate tekstiilide arvu ning edendada korduskasutamist ja ringlussevõttu. Saksamaal satub igal aastal konteineritesse üle miljoni tonni vanu tekstiile, kusjuures ainult umbes 50% kogutud tekstiilidest on veel kasutuskõlblikud. Umbes 10% nendest kasutatavatest tekstiilidest läheb otse abivajajatele, ülejäänud turustatakse sageli väljaspool ELi.

Eraldi registreeritud kasutatud tekstiiltoodete osakaal ELis on ligikaudu 22%. Ülemaailmselt võetakse hinnanguliselt vähem kui 1% kasutatud tekstiilidest ümber uuteks toodeteks. Saksamaal tegelevad kogumisega peamiselt mittetulundusühingud ja kogumise määr on 50–65%. Teistes ELi riikides, näiteks Lätis ja Hispaanias, on kogumise määr oluliselt madalam, vastavalt 5% ja 12%. Ringlussevõtu parandamiseks arutletakse “laiendatud tootjavastutuse” üle, mille raames peavad tootjad maksma kogumise, sorteerimise ja ringlussevõtu eest. Praegu on ELis juba laiendatud tootjavastutus muude tooterühmade, nagu patareid ja pakendid, eest.

Tekstiilis olevad segakiud on taaskasutamise jaoks eriti keerulised, mis tähendab sageli, et paljud tekstiilid tuleb pärast sorteerimist põletada. Lisaks puuduvad EL-is praegu tekstiilide ökoloogilise disaini eeskirjad. Tarbijaid julgustatakse ostma vähem, valima kauakestvaid tooteid ja pöörama tähelepanu sellistele siltidele nagu sinine ingel või roheline nupp. Jätkusuutlikuks alternatiiviks on soovitatav ka riiete vahetus ja kasutatud ostmine.