Elektrihinna leevendus: WKÖ nõuab tungivalt ajapikendust aastani 2030!

Elektrihinna leevendus: WKÖ nõuab tungivalt ajapikendust aastani 2030!

Austria majanduskoda (WKÖ) tervitas föderaalvalitsuse uusi abimeetmeid. Nende hulgas on 2025. ja 2026. aastaks elektrihinna kulude tasandamise seaduse kehtestamine, mis on suunatud kodumaise tööstuse toetamisele. Seaduse eesmärk on vältida kaudset süsinikuleket ja seeläbi vältida tootmise ümberpaigutamist või ettevõtete rännet kolmandatesse riikidesse. WKÖ peasekretär Jochen Danninger rõhutab vajadust pikendada seadust aastani 2030, et tagada Austriale kui ärikohale planeerimiskindlus ja konkurentsivõime. Vajadust tegutseda peetakse teravaks, et kindlustada Austria heaolu ja tugevdada sisemajandust.

Vastavalt teabele DEHSt Alates ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (EU-ETS) kolmandast kauplemisperioodist ei saa käitised enam tasuta kvoote oma elektritootmisest tulenevate heitkoguste eest. See 2013. aastast kehtiv määrus tähendab, et elektritootjad kannavad elektritootmise CO2-kulud oma klientidele edasi. Eriti mõjutatud on elektrimahukad tööstusettevõtted, kes tunnevad suurenenud survet oma rahvusvahelise konkurentsivõime tagamiseks.

Meetmed süsinikdioksiidi lekke vastu

Elektrihinna kompenseerimine on ette nähtud nende ettevõtete toetamiseks, pehmendades kaudseid CO2-kulusid. See ei ole ainult vastus kasvavatele tootmiskuludele, vaid ka vajalik meede, et vältida tootmise ümberpaigutamist ja CO2 heitkoguste suurenemist riikides, mis ei kuulu ELi heitkogustega kauplemise süsteemi. Sellega seoses on Euroopa Komisjon tuvastanud sektorid, mis kujutavad endast suurt süsinikdioksiidi lekke ohtu, sealhulgas malm, teras ja ferrosulamid. KLIIMA teatab, et läbivaadatud ELi heitkogustega kauplemise süsteemi direktiiv kehtestab kriteeriumid süsinikdioksiidi lekke nimekirja koostamiseks.

Kokku sisaldab see loetelu 63 sektorit ja allsektorit, mis hõlmavad ligikaudu 96% tööstusheidetest. See näitab, kui olulised on süsinikdioksiidi lekke vastased meetmed Euroopa tööstuse jaoks.

Eelarve ja planeerimise turvalisus

Danninger juhib aga tähelepanu ka sellele, et Austrias ei ole praegu nende meetmete elluviimiseks piisavalt eelarvelisi vahendeid. See võib seada ohtu elektrihinna hüvitamise seaduse rakendamise. Selleks et 2030. aastaks kasutada ära kogu ELi riigiabi suuniste kohaldamisala, oleks vaja varajast ja kõikehõlmavat planeerimist. Teised ELi liikmesriigid, näiteks Saksamaa, on sarnaseid vahendeid edukalt rakendanud alates 2013. aastast.

Stabiilse majandusbaasi tagamine ja töökohtade säilitamine kodumaises tööstuses on seetõttu lähiaastatel ülioluline. Edukas võitlus süsinikdioksiidi lekke vastu ja elektrimahukate tööstusharude toetamine pole mitte ainult soovitav, vaid ka vajalik Austria konkurentsivõime tagamiseks rahvusvahelisel turul.