Austria ELi panus kasvab plahvatuslikult – Vilimsky lööb häirekella!

Austria ELi panus kasvab plahvatuslikult – Vilimsky lööb häirekella!

Austriat ootavad lähiaastatel ees märkimisväärsed kohandused Euroopa Liidule tehtavate maksete osas. Vastavalt teabele ots.at Austria panus EL-i peaks 2027. aastal suurenema praeguselt 2,9 miljardilt eurolt 4,4 miljardi euroni. See vastab üle 50 protsendilisele kasvule.

Euroopa Parlamendi liberaalide delegatsiooni juht Harald Vilimsky väljendas nördimust sellise maksete kasvu üle. Ta peab EL-i ja Austria föderaalvalitsust "rahalise ümberkorraldamise juhtumiks" ja hoiatab elanikkonna kasvava rahulolematuse eest. Vilimsky sõnul liigub Brüsselisse igal aastal miljardeid, samas puuduvad olulised koduteenused nagu hooldus, haridus, turvalisus ning perede ja ettevõtete toetamine.

Vaja on mitte ainult makseid, vaid ka sääste

Rahandusminister Magnus Brunner (ÖVP) teatas, et kokkuhoiumeetmed on vajalikud kõikidele austerlastele. See on vastuolus ELile tehtavate maksete suurenemisega. Austria võla suhe on praegu veidi alla 80 protsendi sisemajanduse koguproduktist (SKT). 2023. aastaks prognoositakse eelarvepuudujääki 3,5 kuni 3,7 protsenti SKTst. Sarnast olukorda on oodata ka 2024. aastal, mis suurendab oluliselt väljakutseid ametisseastuva valitsuse ees. Kurier.at teatab, et EL-i Komisjon peaks 2025. aasta suvel kehtestama kokkuhoiu, et võidelda suure riigivõlaga.

Kui Austria ei järgi EL-i fiskaalreegleid, on oht saada teoreetilised trahvid. Majandusteadlane Dénes Kucsera kutsub üles maksutõusu asemel kulutusi üle vaatama. 2023. aastal on Austria riigikvoot 52,1 protsenti, mis on EL-i suuruselt viies. Sel aastal peab riik panustama pensionisüsteemi ligi 30 miljardit eurot, olukorda peab Kucsera murettekitavaks.

ELi eelarve roll Austria finantsjuhtimises

Austria finantsprobleeme toovad esile ka sissemaksed ELi eelarvesse ja sellest eelarvest saadav tulu. Föderaalse rahandusministeeriumi aruande kohaselt kajastatakse Austria panused EL-i eelarvesse ja tulud föderaaleelarvesse. Austria keskmine netopositsioon aastatel 2021–2023 näitab riigi rolli netomaksjana, kusjuures keskmine netojääk on -0,29 protsenti kogurahvatulust. 2024. aasta föderaaleelarves on Austria ELi panus 3,1 miljardit eurot, samas kui tulu oodatakse 3,3 miljardit eurot. BMF.gv.at rõhutab, et tulud sellistest programmidest nagu ühine põllumajanduspoliitika on eriti olulised.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et eelseisvad maksete kasvud EL-i ja vajalikud säästud kodumaal kujutavad endast Austria jaoks keerulist olukorda. Kuigi elanikkond on kasvava finantskoormuse suhtes kriitiline, tuleb oodata, kuidas valitsus fiskaalprobleemidele reageerib, et täita nii EL-i regulatsioone kui tagada elukvaliteet oma riigis.