Ungaris ootavad vanemad vanglat: uus eelnõu noorte kaitsmiseks!

Ungaris ootavad vanemad vanglat: uus eelnõu noorte kaitsmiseks!

16. juunil 2025 arutatakse Ungaris uut seaduseelnõu, mille eesmärk on kaitsta transsoolisi noori. Vanemad, kes keelduvad või viivitavad oma lastega seotud arstiabi andmist, võidakse karistada vanglakaristusega. See määrus on pälvinud tugevat kriitikat, kuna paljud eksperdid näevad selles sekkumist vanemaõigustesse. Pooldajad seevastu väidavad, et selline seadus on vajalik diskrimineerimise vastu võitlemiseks. Keskne küsimus jääb: kui kaugele saab riik sekkuda perekondlikesse otsustesse?

Ungari peaminister Viktor Orbán on taas Euroopa Liiduga vastuolus. Ungari seisab vastu euroopalikule joonele, eriti mis puudutab EL-i komisjoni, mis tegeleb Ukraina toetamise, rändepoliitika ja LGBTQ-õiguste olukorraga. Vaatlejad kahtlevad, kas Orbáni tegevus on suunatud sisepoliitilistele arvutustele või võib see kujutada endast põhjapanevat strateegilist nihet Euroopas. Selle pingelise poliitilise olukorra ajal külastab Ukraina president Volodymyr Zelensky Viini, tekitades arutelusid Austria neutraalsuse ja Ukrainaga solidaarsuse poliitiliste tagajärgede üle.

EL nõuab meetmete võtmist Ungari vastu

Valitsustevahelises debatis kutsusid 20 EL-i liikmesriiki, sealhulgas Saksamaa, EL-i Komisjoni üles astuma otsustavaid samme Ungari valitsuse vastu. See üleskutse põhineb Ungari seadusandlike muudatuste seerial, mis piiravad oluliselt LGBTQ inimeste õigusi. Nende mure on sõnavabaduse, kogunemisvabaduse ja andmekaitse tagamine. Konkreetsed murekohad hõlmavad trahve pride'i meeleavalduste korraldajatele ja automaatse näotuvastuse kasutuselevõttu sellistel üritustel. Allakirjutanud riigid väljendasid ühisavalduses nende arengute pärast sügavat muret.

Hiljuti 2025. aasta märtsis vastu võetud Ungari parlamendi määrust peetakse aluseks võimalikele tulevastele ürituste, nagu Budapest Pride'i paraadi, keelamisele. Määrus täiendab kehtivat kogunemisseadust ja sätestab, et kogunemised ei tohi rikkuda lastekaitseseadust, mida paljud näevad varjatud rünnakuna LGBTQ ürituste vastu. Ungari eurominister Janos Boka on aga need väited kindlalt tagasi lükanud, öeldes, et ametlikku keeldu ei eksisteeri. Ta on väljendanud kavatsust tuua Ungari seadusandluse õiguslik alus oma ELi kolleegidele lähemale, et luua nüansirikkam pilt.

Kasvavad pinged EL-is

Nendele kinnitustele vaatamata kaalub Saksamaa uus föderaalvalitsus juba sammu seoses Ungari hääleõigusega ELi tasandil. Euroopa riigiminister Günther Krichbaum (CDU) rõhutab, et kannatlikkus Ungari meetmetega peab ühel hetkel lõppema. Ta rõhutas, et Ungari valitsus seab kahtluse alla põhimõtted, mis on ELi-sisese ühtekuuluvuse jaoks olulised. Õigusriigi põhimõtete pideva rikkumise tuvastamisel võiks kaaluda võimalikku hääleõiguse äravõtmist EL lepingu artikli 7 alusel. Krichbaum teeb selgeks, et kuigi seda kõige äärmuslikumat sammu nähakse viimase abinõuna, ei tohiks ühtegi meedet jätta kasutamata.

Kokkuvõte: Ungari arengud ei kujuta endast ainult väljakutset sealsele ühiskonnale, vaid toovad endaga kaasa ka uusi pingeid Euroopa Liidu sees. Nende poliitiliste vaidluste keskel on endiselt esiplaanil LGBTQ inimeste õiguste ja vanemate haridusalaste õiguste kaitsmise küsimus.