Protestid kohtuotsuse vastu: Le Pen võitleb poliitilise ellujäämise eest!

Protestid kohtuotsuse vastu: Le Pen võitleb poliitilise ellujäämise eest!

Marine Le Peni juhitud erakond Rassemblement National (RN) on segaduses pärast seda, kui Prantsuse poliitik mõisteti esmaspäeval süüdi EL-i vahendite omastamises. Partei juht Jordan Bardella teatas eeloleval nädalavahetusel protestidest, et demonstreerida kohtuotsuse vastu, mida peeti poliitiliselt motiveeritud. Le Pen ise kirjeldas kohtuotsust kui "laastavat lööki" oma poliitilisele vastasele ja kavatseb kohtuniku otsuse edasi kaevata. "Prantslased peaksid selle otsuse peale nördima," rõhutas Bardella, kritiseerides otsuse teinud sõltumatuid kohtunikke.

Neljaks aastaks vangi mõistetud Le Pen peab veetma kaks aastat vanglas, ülejäänud kaks aastat aga koduarestis. Samuti ootab teda 100 000 euro suurune rahatrahv. See karistus jõustub aga alles pärast apellatsiooniprotsessi lõppu. Kohtunik Bénédicte de Perthuis rõhutas, et Le Pen omastas üle nelja miljoni euro ELi vahendeid. Hiljutises küsitluses toetab otsust 57 protsenti prantslastest, samas kui 42 protsenti peab seda poliitiliselt kallutatud. Prokurör Rémy Heitz kaitses kohtuotsust, kuid julges viidata, et muret tekitavad ähvardused kohtuniku vastu, kes on nüüd politsei kaitse all.

Poliitiline kontekst ja reaktsioonid

Olukord on tekitanud ka rahvusvahelisi reaktsioone. Itaalia peaminister Giorgia Meloni ja asepeaminister Matteo Salvini väljendasid Le Peniga solidaarsust ja kritiseerisid kohtuotsust teravalt. Le Peni õiguslik võitlus võib oluliselt mõjutada ka tema kandideerimist 2027. aasta presidendivalimistel, kui apellatsiooniprotsess toimub enne valimisi. Küsimus, kas see on võimalik, jääb nüüd apellatsioonikohtusse.

Paremäärmuslus on Euroopas kasvava tähtsusega teema. Samuti hindavad Euroopa julgeolekuasutused paremäärmuslikku vägivalda ja parempoolset terrorismi kui suurt ohtu demokraatiale. Föderaalse kodanikuhariduse agentuuri aruannete kohaselt on turvariskid EL-i riikides erinevad, kuid paremäärmuslaste rünnakute arv ületab sageli islamistide rünnakuid Euroopas. Kui Hollandi siseluureteenistus hindas 2019. aastat kõige parempoolsete terrorirünnakute aastaks, siis Saksamaal suurenes 2018. aastal terrorismis kahtlustatavate arv, mis tõstab esile muret paremäärmusluse ohu pärast.

Mõju ühiskonnale

Need arengud on Euroopa sotsiaalsete pingete kontekstis eriti olulised. Ülemaailmse terrorismiandmebaasi andmed näitavad, et ELi riigid ei kuulu teiste piirkondadega võrreldes terrorirünnakutest kõige enam mõjutatud riikide hulka. Sellegipoolest on parempoolse terroristliku vägivalla potentsiaal sellistes riikides nagu Saksamaa teiste Euroopa riikidega võrreldes kõrge, eriti pärast seda, kui parempoolsete terroriaktide arv demokraatlikes põhiseadusriikides aastatel 2013–2018 kolmekordistus. Üksikisikute radikaliseerumist soodustab sageli sotsiaalmeedia, mis pakub platvormi äärmuslikele ideedele.

Praegust õiguslikku ja poliitilist arengut silmas pidades seisavad Rassemblement National ja selle toetajad silmitsi keerulise olukorraga, mis ei mõjuta mitte ainult otsest parteipoliitikat, vaid on põimitud ka Euroopa julgeoleku- ja sotsiaalpoliitika laiemasse konteksti. Kuigi apellatsiooniprotsess on pooleli, jääb üle oodata, millist mõju avaldavad eelseisvad protestid ja poliitilised reaktsioonid Prantsusmaa poliitilisele maastikule.