Nobeli preemia laureaat Martin Karplus: Elu teaduse ja mälu vahel

Nobeli preemia laureaat Martin Karplus: Elu teaduse ja mälu vahel

28. detsembril 2024 suri Massachusettsi osariigis Cambridge'is 94-aastaselt silmapaistev keemik Martin Karplus. Viini põliselanik, kes sündis 1930. aastal ja pidi 1938. aastal natside tagakiusamise tõttu emigreeruma, jätab endast maha olulise pärandi teaduses. Ta sai 2013. aastal Nobeli keemiaauhinna teedrajava töö eest keemiliste struktuuride arvutipõhisel arvutamisel, näiteks Ajakirjandus teatatud. Karplus kujundas keemiat Karpluse võrrandi väljatöötamise kaudu, mis kirjeldab seost aatomite ja nende NMR-spektri vahel.

Elu täis teadust ja haridust

Karplus polnud mitte ainult geniaalne teadlane, vaid ka kirglik mentor. Ta juhendas üle 250 doktorandi ja järeldoktorandi, keda ta kutsus hellitavalt “karpluslasteks”. Föderaalne haridus-, teadus- ja teadusminister Martin Polaschek tunnustas teda kui silmapaistvat teadlast, kelle elutöö on isiklikest tragöödiatest hoolimata edendanud noorte haridusteed. Karplus andis 2020. aastal eluloointervjuu, kuid ei saanud tervislikel põhjustel enam Austriasse reisida OTS teatatud.

Tema mõju teadusele ulatus palju kaugemale kui Nobeli preemia. Martin Karplus on eeskujuks lootusest ja vastupidavusest, kui ta säilitas kontakti kodumaaga vaatamata läbielatud kannatustele. Kuigi ta naasis Viini alles pärast Nobeli preemia saamist, on tema teosed keemiahariduse lahutamatu osa ka tänapäeval. Tema maha jäetud mälestusesemed, sealhulgas Sigmund Freudi kokkupandav laud, on välja pandud Viini Juudi Muuseumis ja annavad tunnistust tema sügavast kultuuripärandist.