Suche
Mein Konto
Vasakäärmuslus Austrias: vägivald kasvab 120 protsenti!
FPÖ poliitik Schwaighofer hoiatab kasvava vasakäärmusluse eest Austrias ja kutsub üles võtma meetmeid äärmuslaste vägivalla vastu.
Vasakäärmuslus Austrias: vägivald kasvab 120 protsenti!
27. mail 2025 tegi FPÖ vasakäärmusluse eestkõneleja NAbg avalduse. Sebastian Schwaighofer 2024. aasta põhiseaduse kaitse ameti aruande murettekitavatest tulemustest, mis dokumenteerivad vasakäärmusluse dramaatilist kasvu Austrias. Selle aruande kohaselt suurenes vasakäärmusluse valdkonnas teatatud kuritegude arv üle 120 protsendi. Schwaighofer hoiatas tungivalt, et uurimisasutused võivad kontrolli kaotada.
Raport käsitleb suunatud rünnakuid demokraatlike institutsioonide vastu ja näitab kasvavat vasakäärmuslike rühmituste rahvusvahelist võrgustikku. Need erinevused ja arengud ohustavad mitte ainult avalikku turvalisust, vaid ka demokraatlike protsesside stabiilsust.
Kasvav vägivald ja äärmuslus
Schwaighofer teatas vägivaldsetest rünnakutest poliitiliste vastaste vastu ning organiseeritud rünnakutest partei peakorterite ja politseinike vastu. Ta näeb äärmuslike ideede ohtlikku imbumist ühiskonda ja meediasse ning kutsub üles valvsusele. Vasakäärmuslike ja islamistlike rühmituste ideoloogiline lähedus viitab probleemi edasisele mõõtmele, kuna mõlemal miljööl on ühised antiimperialistlikud narratiivid ja nad näitavad üles solidaarsust selliste organisatsioonidega nagu Hamas ja PKK.
Schwaighofer võrdleb olukorda Austrias konfliktidega Prantsusmaal ja Suurbritannias, kus vasakäärmuslastest aktivistid esinevad ka kliimameeleavaldustel, mille tagajärjeks on sageli vägivald ja sabotaažid. Neid arenguid silmas pidades kritiseeris ta siseministeeriumi tegevusetust ja kutsus üles võtma konkreetseid meetmeid vasakpoolse vägivalla vastu.
Radikaliseerumine ja deradikaliseerumine
Lisaks päevakajalistele sündmustele on oluline mõista radikaliseerumise ja äärmusluse konteksti. Föderaalse Kodanikuhariduse Agentuuri artikli kohaselt kirjeldatakse radikaliseerumist kui protsessi, mis toimub pikema aja jooksul ja ei toimu üleöö. Eksperdid on määratluse osas paljudes punktides eriarvamusel, kuid üldiselt aktsepteeritakse, et see on progress, mida mõjutavad mitmesugused sotsiaalsed ja psühholoogilised tegurid.
Keskne probleem on eristada äärmusluse eri vorme. Teadlased räägivad kognitiivsete äärmuslaste vahel, kellel on äärmuslikud ideed, ja vägivaldsete äärmuslaste vahel, kelle tegevus on vägivaldne. Deradikaliseerimise lähenemisviisid püüavad muuta äärmuslikke uskumusi ja toetada nendest keskkondadest pärit inimesi.
Debatid äärmuslike ideede vaatlemisest ja nende mõjust sõnavabadusele on aktuaalsed ja seavad ühiskonnale olulisi väljakutseid. Jääb näha, kas Austria vasakäärmusluse vastu võitlemiseks vajalikud meetmed annavad soovitud tulemusi.