Klagenfurt segaduses: motiveerimata pussitamine noorte seas!
Motiivita vägivald Klagenfurtis: 21-aastane pussitab end põhjuseta, 17-aastane aga mõistetakse süüdi ebaõnnestunud tehingus.

Klagenfurt segaduses: motiveerimata pussitamine noorte seas!
Traditsioonilise grupi suvefestival Mölltalis sai jõhkra rünnaku kohaks. Ilma nähtava põhjuseta haaras 21-aastane noormees kümne sentimeetri pikkuse pihvinoa ja pussitas asjasse puutumata noormeest. Rünnaku käigus sai kannatanu raskeid vigastusi pea- ja kaelapiirkonnas; noa tera paindus ja käepide purunes. Riigiprokuratuur on nüüd esitanud mõrvakatses süüdistuse, mis ei ole veel õiguslikult siduv. Ründajat, kes oli kuriteo toimepanemise ajal 21-aastane, võib oodata eluaegne vanglakaristus, kuigi ta ei mäleta enda sõnul midagi. Leiti kuni 2,6-promilline alkoholisisaldus, kuid teda peetakse mõistuse juures.
Teises intsidendis, mis leidis samuti aset Klagenfurtis, mõisteti 17-aastane egiptlane süüdi katki läinud kanepiäris. Noormees oli müünud kaks grammi kanepit, kuid toimetas kohale vaid ühe. Kui klient palus kadunud asja tagastada, tekkis vaidlus, mille käigus kostja lõi noaga. Valvekaamerad jäädvustasid hetke, mil nooruk noa välja tõmbas. Kohtunik vaatas talle ette, et tema integratsioonis pole edu saavutatud. Ta elab oma varjupaigamajas sissesõidukeelu all. Kohus tunnistas mõrvakatse ja mõistis kohtualusele neli aastat vangistust ja kannatanule hüvitist 2500 eurot.
Alaealiste kuritegevuse areng
Need kaks juhtumit on osa murettekitavast tendentsist, mis suurendab noorte seas vägivalda. Föderaalse kodanikuhariduse agentuuri andmetel panevad alaealiste kuritegevused toime valdavalt meessoost kurjategijad ja see ei ole teatud vähemusrühmade ainulaadne nähtus. Statistika näitab, et suurem osa noori lõpetab suureks saades oma kuritegeliku käitumise. Viimastel aastatel on alaealiste kuritegevus üldiselt vähenenud, kuid praegused andmed näitavad kuritegudes kahtlustatavate noorte arvu taastumist, eriti Covid-19 pandeemia ajal ja pärast seda.
Eksperdid rõhutavad, et pandeemia ajal on puudu sotsiaalsete praktikate ruumidest, mis on noorte käitumist negatiivselt mõjutanud. Uuring näitab, et 80% noortest on juba sooritanud kuriteo, sageli kahjutuid kuritegusid. Rasked vägivallakuriteod on siiski suhteliselt haruldased. Sellegipoolest tuleb suhtuda noorte kuritegevusesse erinevalt. Paljud neist ei muutu püsivateks kurjategijateks, mis tähendab, et nad lõpetavad sageli kuritegude toimepanemise pärast oma kogemusi seadusega.
Integratsioon ja kuritegevus
Alaealiste kuritegevuse ennetamine eeldab ekspertide hinnangul sisserändaja taustaga noorte paremat integreerimist. See rühm on sageli üleesindatud nii kuriteo toimepanijana kui ka ohvrina. Praegune statistika aga rändetaustasid ei fikseeri, mistõttu on olukorra analüüsimine keeruline. Integreeritud lähenemisviis, mis avab lisaks õiguslikele meetmetele sotsiaalseid perspektiive, võib olla tõhus viis noorte kuritegevuse jätkusuutlikuks vähendamiseks.