Eluasemekulude väljakutse: sissetulekud kasvavad, mured jäävad!

Eluasemekulude väljakutse: sissetulekud kasvavad, mured jäävad!

Sotsiaalministeeriumi praegune uuring, mille viisid läbi Austria Statistikaamet ja Kõrgkoolide Instituut (IHS), näitab Austria sissetulekute olukorrast segast pilti. Vaatamata finantstingimuste paranemisele teatab märkimisväärne osa elanikkonnast tõsistest väljakutsetest eluasemekuludega. Üldiselt näeb 15 protsenti küsitletutest seda suure rahalise koormana. See arv jääb eelmise kvartaliga võrreldes stabiilseks, kuid on viie protsendipunkti võrra väiksem kui eelmisel aastal, as Viin.at teatatud.

2024. aasta neljandas kvartalis ütles 40 protsenti vastajatest, et nende sissetulekute olukord on eelmise aastaga võrreldes paranenud, 21 protsenti aga jäi saamata. Murettekitav on see, et umbes 10 protsendil vastanutest, mis võrdub umbes 820 000 inimesega, on raskusi oma igakuise sissetulekuga ots-otsaga toimetulemisega. See probleem puudutab eelkõige madala sissetulekuga inimesi ja töötuid, kelle rahalised raskused kasvavad. Tulemuste kohaselt ütles 33 protsenti 18–74-aastastest, et neil on raskem oma leibkonna sissetulekuid hallata.

Kasvavad eluaseme- ja energiakulud

Peamiste raskuste põhjustena mainitakse toidu-, eluaseme- ja energiakulude suurenemist. Eluasemekulude osatähtsus kasutatavast tulust oli Saksamaal 2022. aastal 24,5 protsenti, samas kui üürnikul leibkondadel oli koormus 27,1 protsenti. Lisaks mõjutasid ülekoormatud eluasemekulud 11,9 protsenti elanikkonnast, kusjuures kõige suurem koormus oli üksikleibkondade ja üksikvanemate seas. Föderaalne kodanikuhariduse agentuur määrab.

Keskmine brutoüür oli Saksamaal 598 eurot, mis koosneb 513 euro suurusest netoüürist ja umbes 85 euro suurusest kõrvalkuludest. Kahjuks jäi 2022. aastal üüri- või eluasemelaenu tasumisest maha 5,1 protsenti elanikkonnast, samas kui 6,7 protsenti ei jaksanud oma kodu piisavalt soojas hoida. Need rahalised väljakutsed on eriti tõsised üürnikele.

Ootused tuleviku suhtes

Vaatamata suurenevatele rahalistele raskustele on sotsiaalminister Korinna Schumann optimistlik ja kirjeldab osa tulemusi kui "esimest peent hõbedat vooderdust silmapiiril". Sellest hoolimata eeldab iga viies oma leibkonna sissetulekute halvenemist järgmise kaheteistkümne kuu jooksul, mis vastab eelmise aasta tasemele. 68 protsenti küsitletutest eeldab, et Austria majandusolukord halveneb – eelmise kvartaliga võrreldes on kasv 17 protsenti. Vaid 7 protsenti on tuleviku suhtes positiivselt meelestatud.

Kokkuvõttes näitab käesolev uuring, et elanikkonna rahalised väljakutsed on vaatamata osaliselt paranenud sissetulekute olukorrale tõsised. Kasvavad eluasemekulud on sotsiaalse õigluse võtmeküsimus ning nõuavad kiiret ja tõhusat poliitilist tegevust. Andmeolukorda võib olla raske võrrelda varasemate uuringute tulemustega, kuna alates 2020. aastast on mikroloendusse integreeritud uued eluasemekulude kalkulatsiooni küsimused, mis kajastavad täpsemalt laenamata laenudega majapidamiste koormust. Destatis.