Haslauer nõuab liidumaade haridussüsteemis kaugeleulatuvaid reforme!

Haslauer nõuab liidumaade haridussüsteemis kaugeleulatuvaid reforme!

Salzburgi kuberner Wilfried Haslauer (ÖVP) teatas hiljuti ulatuslikest reformidest, mis puudutavad haridussektorit ning föderaal- ja osariigi valitsuste vahelist haldusstruktuuri. Lõunaajakirja Ö1 osana väljendas Haslauer valmisolekut arutada võimalust, et liiduriigid võiksid loobuda oma pädevusest haridussektoris. See avaldus tuleb ajal, mil föderaalvalitsus on esitanud oma eelarve ning peatselt on käes läbirääkimised osariikide ja omavalitsustega.

Haslauer näib olevat valmis reformima ja rõhutab vajalikku teabevahetust struktuurireformide teemal. Osariigi kubernerid kavatsevad 6. juunil toimuval konverentsil teha ettepaneku moodustada föderaalvalitsusega ühine töörühm igapäevase bürokraatia vähendamiseks. Ta viitab 2004. ja 2005. aasta põhiseaduse konventsioonile, milles tõstatati asjakohaseid küsimusi volituste jaotuse kohta. Haslauer soovib need ettepanekud uuesti läbi vaadata, eriti kui need on seotud hariduse ja tervishoiuga.

Kompetentside kompleksne jaotus

Üks peamisi väljakutseid, millega Haslauer tegeleb, on pädevuste jaotus föderaal- ja osariigi valitsuste vahel. Kohustused on eriti keerulised haridussektoris, kuna föderaalvalitsus vastutab haridusnõuete sisu eest, samas kui osariigi õpetajad töötavad, kuid neile maksab föderaalvalitsus. See tekitab muret, et võimalik föderaalne jurisdiktsioon ei pruugi hõlmata kõiki avatud õpetajakohti, mis mõjutaks negatiivselt koolipakkumist.

Salzburgi kuberner kritiseerib NEOS-i ettepanekut, et osariigid võtaksid tervishoiusektoris suurema vastutuse, samal ajal kui haridus tuleks üle anda föderaalvalitsusele. Ta kirjeldab seda ideed kui "väga pealiskaudset" ja nõuab olemasolevate struktuuride sügavamat analüüsi. Haslauer soovitab arvestada iga osakonna spetsiifiliste nõuete ja asjaoludega eraldi.

Katsearuanded ja soovitused

Järgmise kontekstipõhise etapina käsitles kontrollikoda kohustuslike koolide haridusdirektoraatide ja haldustugipersonali auditiaruandeid. Haridusminister Martin Polaschek märkis, et peamisteks probleemideks, mis kontrollikoja hinnangul esile kerkivad, on pädevuste killustatus ning ebajärjekindel rahastamine föderaal- ja osariikide valitsuste vahel. See probleem kajastub soovitustes, mis nõuavad haridusdirektoraatide igakülgset läbivaatamist ja tugipersonali tööhõive standardimist.

Kontrollikoda väljendas muret koolide haldusprobleemide pärast, kuna vähem kui 10% koolidest oli piisav tugipersonal. Haridussüsteemi tõhususe ja läbipaistvuse parandamiseks tehti kokku 78 soovitust. Polaschek märkis, et mõned soovitused on juba ellu viidud, kuid ulatuslikud õiguslikud muudatused ei ole praegusel seadusandlikul perioodil enam võimalikud.

Hariduspädevuste ja nendega seotud struktuuride põhidiskursus näitab, et paljutõotava haridusmaastiku kujundamiseks Austrias on vaja intensiivset ja lahendustele orienteeritud arutelu.

Haslaueri reformiplaanide kohta lisateabe saamiseks lugege aruandlust aadressilt vienna.at, samuti hinnanguid Ajakirjandus ja praegune teave alates parlament.