Abivajavad kogukonnad: mis saab lasteaedade ja koolide rahast?

Abivajavad kogukonnad: mis saab lasteaedade ja koolide rahast?

Austrias läheb omavalitsuste finantsseis aina hullemaks! Investeeringud lasteaedadesse, teede korrashoiusse ja uutesse spordirajatistesse on ühtäkki saamas tulevikuküsimuseks, sest üha rohkem omavalitsusi on hädas tühjade kassadega. Väljakutsed on tohutud: ohus on sellised rajatised nagu koolid, lastehoid, samuti seksuaal- ja kultuuripakkumised orf.at teatatud. Keskendutakse praegustele aruteludele selliste pakkumiste jätkusuutlikkuse ja alushariduse kasvavate kulude kohta.

Selle haridusstruktuuri rahastamisse suhtutakse üha kriitilisemalt. Saksamaa kulutas 2012. aastal alusharidusele juba ligikaudu 18,4 miljardit eurot, mis moodustab 0,7% rahvuslikust koguproduktist. Üldiselt ületavad kulutused seega OECD keskmist. Vaatepunktist Educator.de Peamine küsimus on selles, millist rolli peaks rahastamisel mängima avalik sektor ja lapsevanemad. Riigid vastutavad päevakeskuste rahastamise eest, omavalitsused katavad üle 58% kuludest. Usaldusväärsete standardite ja õiglaste rahastamisstruktuuride tagamiseks on tekkimas uus arutelu föderaalvalitsuse strateegilise kaasamise üle päevahoiu rahastamisse.

Finantseerimismudelid mikroskoobi all

Teine oluline punkt on viis, kuidas jaotatakse raha päevakeskuste jaoks. On aine- ja objektipõhine rahastamine – ehk siis kas raha eraldatakse lapse või asutuse kohta. Kui ainepõhist rahastamist peetakse nõudlusele orienteerituks, siis objektipõhise rahastamisega kaasneb risk, et raha liigub tegelikust kasutamisest sõltumata. Eksperdid nõuavad, et tulevased rahastamismudelid peavad olema kohandatud kvaliteedistandarditele ja personalivajadustele, et vastata haridusnõuetele.

Arutelu alushariduse parema rahastamise üle Austrias ja Saksamaal muutub lähiajal üha pakilisemaks. Küsimused on selged: kuidas tagame lasteaedade majandusliku turvalisuse? Kuidas tagada, et igas Austrias oleks alushariduses samad kvaliteedistandardid? orf.at ja Educator.de on koostanud esialgsed lähenemisviisid ja praegused arvud.