Läbimurre Belémis: nii liigub kliimaõiglus praegu edasi!

Läbimurre Belémis: nii liigub kliimaõiglus praegu edasi!

ÜRO kliimakonverentsi COP30 195 osalisriiki võtsid 24. novembril 2025 Belémis vastu niinimetatud Belémi paketi. See 29 otsusest koosnev pakett tähistab olulist üleminekut läbirääkimistelt Pariisi kokkuleppe rakendamisele. COP30, mis keskendub selgelt kliimaõiglusele, sotsiaalsele kaasamisele ja ülemaailmsete kliimameetmete kiirendamisele, on rahvusvaheliste kliimaläbirääkimiste pöördepunktiks. Algatuse eesmärk on saavutada kliimaeesmärgid konkreetsete meetmete ja programmide kaudu.

Belémi pakett sisaldab mitmeid murrangulisi otsuseid. Eriti tähelepanuväärne on kohanemise rahastamise kavandatud kolmekordistamine 2035. aastaks. Lisaks võeti vastu 59 näitajat, et muuta globaalse kohanemiseesmärgi suunas liikumine mõõdetavaks. Kriitilise tähtsusega on ka õiglase ülemineku programmi juurutamine, mille eesmärk on tagada sotsiaalse õigluse ja inimõiguste säilimine ülemaailmse energiaülemineku ajal. Teine oluline punkt on ülemaailmne mobilisatsioon riiklike kliimaplaanide elluviimiseks, mille käivitas Mutirão otsus.

Uued viisid kliima rahastamisel

Paketi oluline osa on rahvusvahelise kliimamuutuste rahastamise ümberkorraldamine. Eelkõige on Bakuu-Belémi tegevuskava eesmärk mobiliseerida igal aastal 1,3 triljonit USA dollarit kliimakaitseks ja sellega kohanemiseks. Samuti esitleti uusi tööriistu, nagu Global Implementation Accelerator ja Belém Mission to 1.5, et aidata riikidel oma kohustusi täita. Need arengud on olulised, et tõhusalt toime tulla kliimamuutuste väljakutsetega.

Selles kontekstis saab selgeks õiglase ümberkujundamise tähtsus, mis ei arvesta mitte ainult kliimakaitsega, vaid ka sotsiaalse õiglusega. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) andmetel on kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine otseselt seotud majanduskasvu ja tööhõive väljakutsetega. Õiglane üleminek nõuab hoolikat juhtimist, et varustada tööjõudu keskkonnasäästlikuks majanduskasvuks vajalike oskustega ja tagada, et kõik rühmad saaksid jätkusuutlikust üleminekust kasu.

Kliimaõiglus fookuses

Kliimaõiglus on võtmeküsimus, mis COP30-l selgelt esiplaanile tõsteti. Ajaloolist ebavõrdsust, näiteks erinevat haavatavust kliimakriisi tagajärgede suhtes, võib täheldada nii riikide vahel kui ka ühiskondade sees. Vaeseimates riikides on heitkogused elaniku kohta oluliselt väiksemad kui rikkad riigid nagu Saksamaa, kuid nad kannavad kliimamuutuste tagajärgi ebaproportsionaalselt.

Sellised sündmused nagu orkaan Katrina näitavad, et tõrjutud elanikkonnad, nagu vaesemad afroameeriklaste perekonnad New Orleansis, kannatavad looduskatastroofide tõttu ebaproportsionaalselt palju. Arvestades, et kliimamuutused suurendavad nii sotsiaalset kui ka soolist ebavõrdsust, nõuab liikumine Fridays for Future selgelt keskendumist sotsiaalsele õiglusele kliimakaitses.

COP30 astus otsustava sammu õiglasema ja jätkusuutlikuma tuleviku suunas. Hoolimata nendest positiivsetest arengutest valitseb skeptilisus finantskohustuste täitmise ja uute programmide kiire rakendamise suhtes. Järgmised aastad on määrava tähtsusega, et otsustada, kas lubatud meetmed on ka reaalselt ellu viidud ning kas üleminek kliimasõbralikule ja kaasavale ühiskonnale on edukas.

Täpsemat teavet arengute ja nende olulisuse kohta saate lugeda aruannetest ÖKOUUDISED, Rahvusvaheline Tööorganisatsioon ja Föderaalne kodanikuhariduse agentuur külastada.