Lollid tormavad raekojale: Pirmasens tähistab hõõgveini ja muusikaga!

Laupäeval oli Pirmasensi vana raekoja ees värvikas vaatepilt, kui kell 11.11 tungisid raekoja sisse raekoja lollid Pirmasensi karnevaliühingust (CVP). Hoolimata külmakraadidest saatis üritust alumisel paleeplatsil hea õhkkond. Külastajad said end kostitada peomuusika, hõõgveini ja lastepunšiga.

CVP paraad algas endise Babiloni mänguasjapoe juurest ja viis vana raekoja juurde. Rongkäiku juhtis Niedersimteni fanfaari- ja marsibänd, saatjaks Pirmasenseri grenaderid ja külalisklubid. Sel ajal, kui lollid raekojale tungisid, jälgis linnapea Michael Maas sündmust seestpoolt.

Raekoja ja linna rahanduse torm

CVP laekur Norbert Fremgen andis tormist märku, millega kaasnesid kahurilasud ja kokkutulnud lollide hüüded. Pidustuste raames andsid kaks töötajat lapsprintsess Aliah I-le üle linnakassa. Linnapea Maas teatas kohalviibijatele, et märkimisväärne osa 294 miljonist eurost, mille linn riigilt sai, on juba kulutatud. Ta rääkis ka “väikesest rahapuust” linnakassas, mis vajas hoolt.

Pirmasensi linn kavatseb korraldada riiklikku aiandussaadet 2032. aastal. Tormi kiiluvees nõudsid CVP printsessid Jeanette I. ja Aliah I. linnapea Markus Zwickilt ja linnapea Maasilt erinevaid ülesandeid. See hõlmas paraadidel kostüümides kõndimist ja traditsioonilisel tapafestivalil grillimist. Printsessid avaldasid ka soovi fooride kaugjuhtimispuldi järele, et lollidele “rohelist lainet” anda.

Pärast väljakuulutamist kutsusid printsessid inimesed vanasse raekojas asuvasse Landgrave'i saali, kus pakuti kringlit ja jooke. Lisaks esinesid väikese kavaga klubi rahvuskaitse tantsijad.

Linnapea Michael Maas on ametis alates 1. juulist 2019 ning vastutab erinevate valdkondade, sealhulgas keskkonna ja ehituse eest. Ta tegeleb aktiivselt ka linnaarenguga ning on mitme nõukogu esimees, mis tegelevad muuhulgas linnaarenduse ja energiavarustusega. Maas püüab föderaal- ja osariikide valitsuste toel ületada vana võlaprobleemi ning peab vaatamata valitsevatele finantsprobleemidele oluliseks avalike hoonete ja teede renoveerimist.