Kõik läheb kallimaks: 2025. aasta juulist uued tasud ja maksud!

Kõik läheb kallimaks: 2025. aasta juulist uued tasud ja maksud!

Rahandusminister Markus Marterbauer (SPÖ) esitles 2025/26. aasta topelteelarvet, mis toob alates juulist rahvastiku jaoks terviklikud muudatused. Eelarves on kokku võetud arvukad riigieelarve konsolideerimise meetmed, mis on mõeldud lisatulu saamiseks lähiaastatel. Valitsus plaanib 2029. aastaks genereerida kokku 760 miljonit eurot, samas kui leevendusteks on ette nähtud vaid 20 miljonit eurot. Peamiste säästude ja maksude korrigeerimise üksikasjad avalikustati juba märtsis vastu võetud esimeses meetmepaketis. Nende hulka kuuluvad õppepuhkuse tühistamine, tubakamaksu tõus ja päikesesüsteemide müügimaksuvabastuse lõpetamine.

22. mail hääletab Riigivolikogu järjekordne seadusandlik pakett, mis näeb muuhulgas ette kõrgemad ametlikud dokumendid ja pensionäride ravikindlustusmaksed. Eelkõige kohandatakse ametlike protsesside tasusid inflatsiooniga 48,2 protsenti. Näiteks pass hakkab nüüd maksma 75,90 euro asemel 112 eurot, juhiluba aga tõuseb 60,50 eurolt 90 eurole. Nimetatud tasutõus jõustub 1. juulil 2025. Rahandusministeerium ootab 2025. aastaks täiendavat tulu 65 miljonit eurot, mis järgmistel aastatel peaks tõusma 150 miljoni euroni.

Tervisemaksed ja kindlustus suurenevad

Lisaks riigieelarve muudatustele on korrigeeritud ka ravikindlustusmakseid. Pensionäride osamakse tõuseb 1. juunil 2025 plaanide kohaselt 5,1 protsendilt 6 protsendile. Oluliseks punktiks on ka muudatused kohustuslikus ravikindlustuses (GKV), kus keskmine lisamakse tõuseb 2,5 protsendipunktini. See vastab 0,8 protsendipunkti kasvule 2024. aastaga võrreldes. Mõjutatud on ka hooldusravikindlustus, mille osamakse määra tõstetakse 1. jaanuarist 2025 3,6 protsendini.

Uues raamistikus on kohandused ka üliõpilastele, kes peavad nüüd tasuma igakuist sissemakset 87,38 eurot koos täiendavate sissemaksetega üksikutele haigekassadele. Samuti tõstetakse perekindlustuse mitteosamakselise kaaskindlustuse sissetuleku piirmäära. Edaspidi on see 535 eurot kuus, mis võib suurendada paljude majapidamiste rahalist koormust. Lisatasude piirmäär on 2 protsenti aastasest brutotulust, krooniliselt haigetele aga 1 protsent.

Finantspoliitiline raamistik ja väljakutsed

2025. aasta föderaaleelarve lepiti kokku 2024. aasta juulis pärast intensiivseid arutelusid fooride koalitsioonis. Keskseks punktiks on 17 miljardi euro suurune sihipärane „ülemaailmne alakulu”, mille vähendamine võib kaasa tuua täiendavaid kärpeid. Kulude kokkuhoiu ideed tulevad eelkõige kantseleist. Täpsemalt puudutab see Deutsche Bahnile ja Autobahni ettevõttele antavate toetuste muutmist laenudeks, kuid see on vastuoluline. Juriidilised arvamused on juba väljendanud muret, et selline ümberkujundamine võib olla põhiseadusega vastuolus.

Arutelu võlapiduri reformimise üle, mis on alates 2011. aastast, kui see põhiseaduses sätestati, on võimaldanud struktuurset võlga moodustada vaid 0,35 protsenti SKTst, on jätkuvalt kuumade arutelude teema. Poliitilised otsustajad seisavad silmitsi suurte väljakutsetega, eelkõige seoses föderaalkonstitutsioonikohtu 2023. aasta novembris tehtud otsusega, mis tunnistas laenude andmise erifondist esialgu põhiseadusega vastuolus olevaks. Eelkõige on eelarvepõhimõtetest kinnipidamine ja vajadus tagada finantsstabiilsus jätkuvalt kiireloomuline ülesanne tulevikus.

Eriti oluline on ka stabiilsusnõukogu hinnang, mis nõustab föderaalseid tasandeid eelarve- ja finantsplaanide koostamisel. Poliitilisi arutelusid kujundab vajadus uue finantsraamistikuga arvestada ja reforminõuetel silm peal hoida.

Kokkuvõttes näitavad eelseisvad muudatused, et nii kodanikud kui ka asjaomased institutsioonid peavad valmistuma põhjalikeks finantsmuudatusteks, mis mõjutavad paljusid igapäevaelu aspekte.