Jätkusuutlikkuse auhind 2025: Innovaatilisemad projektid toorainetööstuses!

Jätkusuutlikkuse auhind 2025: Innovaatilisemad projektid toorainetööstuses!

Jätkusuutlikkuse auhinna 2025 üleandmise pidulik üritus toimus 22. mail 2025 Viinis Sofiensälenis. See auhind tõstab esile silmapaistvaid projekte toorainetööstuses ning rõhutab nende tähtsust keskkonnateadliku ja vastutustundliku ettevõtluse jaoks. Õhtut juhtis moderaator Kristina Inhof, samal ajal kui liiduminister Mag. Norbert Totschnig suutis oma põhikõnes rõhutada tooraineettevõtete asjakohasust. Üha vajalikumaks muutuvast ettevõtte keskkonnateadlikust juhtimisest rääkis ka Toorainefoorumi esimees Johann Eder.

Jätkusuutlikkuse auhinda antakse välja iga kolme aasta järel ning sellega tunnustatakse ettevõtteid nende erilise tegevuse eest ökoloogia, majanduse, sotsiaalküsimuste, kommunikatsiooni valdkonnas ning esmakordselt ka eriauhinna “Väikeettevõte – suur uuendaja” eest. Esitatud projektid ületasid sageli seadusest tulenevaid kliima- ja keskkonnakaitse, loomade heaolu ja sotsiaalse pühendumise nõudeid, mis žüriid veenis.

Jätkusuutlikkuse auhinna 2025 võitja

Ökoloogia kategoorias pälvis auhinna Lungauer Sand- und Kieswerk Lassacher GmbH & Co KG projekti „Saxicola Rubetra – A new habitat for the whinchat“ eest. Leube Zement GmbH pälvis kommunikatsiooni kategoorias au oma projekti „Gartenau kodanike nõuandekogu – keskkonnavahendus: edukuse dialoogiretsept“ eest. Majanduskategoorias võitis Rhomberg Bau GmbH projektiga “Prügila lõpp: Rhomberg Bau GmbH uus märgtöötlustehas Reini oru ressursikeskuses”. Sotsiaalses kategoorias suutis ülekaalukalt võidutseda Kärnteni Omya GmbH projektiga “Digitaalne kaevandus – turvalised ja atraktiivsed töökohad toorainetööstuses”. Eriauhinna “Väikeettevõte – suur uuendaja” sai Rögner Sand & Kies GmbH “ujuva elektriliselt töötava kopp-kett-ekskavaatori eest”.

Mineraaltooraine foorum esindab 113 liiget, kes kaevandavad igal aastal umbes 35 miljonit tonni mineraalset toorainet. Austrias on umbes 950 aktiivset liiva- ja kruusakarjääri ning umbes 350 karjääri, mis kokku toodavad umbes 100 miljonit tonni mineraalset toorainet aastas ja annavad tööd umbes 15 000 inimesele.

Innovatsioon ehitustööstuses

Innovatsiooni on näha ka teistes ehitustööstuse valdkondades, nagu näitab KONE näide. Ettevõte tutvustas hiljuti tööstuse esimesi täielikult süsinikuneutraalseid lifte. Need liftid on heitmevabad mitte ainult valmistamise ja kokkupanemise, vaid ka hoolduse ajal. KONE tugineb CO2 heitkoguste vähendamise ja hüvitamise kombinatsioonile ning edendab jäätmete korduvkasutatavust.

Laiaulatuslikud meetmed, nagu sõidukipargi muutmine e-mobiilsusele ja taastuvelektrit kasutavad sihipärased tootmismeetodid, toetavad eesmärki töötada 2030. aastaks ülemaailmselt kliimaneutraalselt. KONE taotleb juba praegu kõrget 94-protsendilist ringlussevõtu määra ja püüab hankida materjale jätkusuutlikult juhitud tarnijatelt.

Turuanalüüs ja väljakutsed

Praegused arengud Euroopa turul näitavad, et saastekvootide hinnad kõiguvad tugevalt. ELi süsinikdioksiidi hinda mõjutavad sellised tegurid nagu riiklike süsinikuturgude avamine teistes riikides ja geopoliitiline olukord Euroopas. Tulevikus on ELi süsinikuheite sertifikaatide hinnad eeldatavasti kõrged, kuigi on oodata lühiajalisi kõikumisi. EL taotleb eesmärki vähendada 2050. aastaks drastiliselt süsinikdioksiidi heitkoguseid, mis avaldab mõju ka saastekvootidega kauplemise hinnapoliitikale.

Analüütikud ennustavad, et ELi saastekvootide hinnad võivad 2023. aastal olla keskmiselt 81 eurot CO₂ tonni kohta, tõustes 2024. aastal 94 euroni. ELi poliitilised ambitsioonid kujundavad pikaajalisi hinnasuundumusi, mistõttu hinnalangus on ebatõenäoline, kui põhimõttelisi poliitilisi muudatusi ei tehta.