Ukrainlased kardavad, et Trump-M relvarahu pakub tühje lubadusi

Ukrainlased kardavad, et Trump-M relvarahu pakub tühje lubadusi

Iryna Danilovitš kadus 2022. aasta aprillis teel töölt. Vene võimudel kulus kaks nädalat tunnistas et ta oli nende vahi all. Inimõiguslane ja meditsiiniõde arreteeriti Venemaa poolt okupeeritud Krimmis, süüdistati ebaseaduslikus lõhkeainete omamises ja mõisteti seitsmeks aastaks vangi. Oma kohtuprotsessi ajal väitis Danilovitš, et teda piinati vahi all viibimise ajal.

Üleviimine vangilaagrisse

Pärast seda on ta küüditatud Lõuna-Venemaal Zelenokumskis asuvasse kurikuulsasse naiste karistuslaagrisse. Inimõiguste monitooringu grupi Zmina teatel kannatab ta pidevate peavalude käes ja tema tervis halveneb jätkuvalt – kuid ta ei tohi päeval istuda ega lamada.

Olukord Ukrainas

Ukraina on alati nimetanud oma Venemaa kontrolli all olevaid alasid "ajutiselt okupeeritud aladeks" ja rõhutanud, et saavutab lõpuks kontrolli nende üle. Kuid see lootus on nüüd hävinud. Sel nädalal andis USA president Donald Trump mõista, et Ukraina alla sattumine on ebatõenäoline Rahuläbirääkimised, mida ta tahab juhtida koos Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, saavad suure osa nende okupeeritud maadest tagasi. Danilovitši juhtum – ja ta on vaid üks tuhandetest Kiievi väitel Venemaal kinnipeetavatest – näitab, mis on Ukraina jaoks kaalul.

Reaktsioonid Trumpile

Trumpi kommentaarid tulid 90 minuti pärast Telefonikõne Putiniga kolmapäeval, mis tekitas Ukrainas paanikat, sest vähesed uskusid, et Putin on valmis heas usus läbirääkimisi pidama.

Ekspertarvamused läbirääkimiste olukorra kohta

Ukraina mõttekoja Ukrainian Prism välispoliitika ekspert Julija Kazdobina väljendas Venemaa liidri suhtes skeptilisust ja kahtles, kas too tahab rahu. "Oleme pidanud Vene poolega läbirääkimisi palju aastaid," ütles ta. Venemaa on rikkunud Ukraina-vastaseid lepinguid juba 1990. aastatest. 1994. aastal nõustus Ukraina loobuma oma tuumarelvadest vastutasuks USA, Ühendkuningriigi ja Venemaa garantiide eest, et nad austavad Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust.

Vaade Kiievist

Ukraina president Volodõmõr Zelenski vastas Trumpi-Putini vestlusele rõhutades, et tema riik ei nõustu ühegi USA ja Venemaa vahel sõlmitava rahulepinguga ilma Kiievi osaluseta. "Iseseisva riigina ei saa me lihtsalt ilma meieta ühtegi lepingut vastu võtta," ütles Zelensky ja lisas, et asjaolu, et Trump Putiniga esimesena rääkis, "ei olnud meeldiv".

Hirm territoriaalsete kaotuste ees

Ukrainlased näivad olevat oma juhiga ühel meelel. Üliõpilane Nazar Voloshenko väljendas muret, et mis tahes kõnelustel, mis võivad Ukrainale kaasa tuua täiendavaid territoriaalseid kaotusi, on riigile katastroofilised tagajärjed. "Võime jääda ilma praegu ajutiselt okupeeritud aladest, osadest Hersoni oblastist, Zaporižžist ja kauakannatanud Krimmist," ütles ta. "Peame tagasi saama selle, mis meile õigusega kuulub."

Okupatsiooni hetkeseis

Vene väed hõivavad praegu ligi 20% Ukraina territooriumist, võrreldes umbes 7%-ga, mida nad kontrollisid enne provotseerimata ulatuslikku rünnakut ligi kolm aastat tagasi. Ukraina ametnike sõnul elab umbes 6 miljonit inimest, sealhulgas 1 miljon last, Venemaa okupatsiooni all, mida ÜRO on kirjeldanud kui "nüri inimõiguste olukorda".

Valus tagasivaade Krimmi

Krimm on olnud Venemaa kontrolli all alates Moskva ebaseaduslikust annekteerimisest aastal 2014. Sellest ajast peale on Venemaa kehtestanud jõhkra ja repressiivse režiimi, mis surub maha igasuguse vastupanu. Global Rights Compliance'i jurist Maksõm Vištšõk ütles, et Moskva kordab sama mustrit ka teistel okupeeritud aladel.

Mõju ühiskonnale

ÜRO inimõiguste seiremissioon Ukrainas on korduvalt teatanud Venemaa poolt okupeeritud Ukrainas toime pandud lugematutest inimõiguste rikkumistest – alates ebaseaduslikest vahistamistest kuni seksuaalrünnakuteni ning Venemaa kodakondsuse sunniviisilise keelamiseni ning vene koolides ja koolitusprogrammides osalemiseni. Venemaa on süüdistused korduvalt tagasi lükanud.

Hirm ohtliku pretsedendi loomise ees

Ka finantsnõunik Oleksandr Sokhatskyi väljendas võimaliku tehingu suhtes skeptilisust: "Kui Ukraina piirid sõja tagajärjel muutuvad, oleks see vastuvõetamatu, arvestades aastatepikkuse tarbetu võitluse inimkulusid. Arvestades paljusid ohvreid, mida see sõda on nõudnud, siis miks peaksid nad (Ukraina sõdurid) surema? Miks nad peaksid neid territooriume kaitsma?" Eesliinil olevad sõdurid on samuti skeptilised, et Trumpi ja Putini läbirääkimised võivad anda tulemuse, millega paljud ukrainlased nõustuksid.

Komandöri mured

Ida-Ukrainas Lymani lähedal sõdiva mehhaniseeritud brigaadi ülem Volodõmõr Sablyn hoiatas, et Venemaa territooriumivõitmisel on ohtlikud tagajärjed. "See looks pretsedendi ja näitaks Venemaale, et nad võivad rünnata mis tahes riiki, hõivata selle territooriumi ja teha seda edaspidi karistamatult," ütles ta ja lisas, et Venemaa võib peagi suunata oma fookuse piirkonna teistele väiksematele riikidele.

Toetuse kiireloomulisus tulevikus

Putin on oma eesmärgid alati selgeks teinud: ta taotleb kontrolli kogu Ukraina idapoolse Donetski ja Luganski piirkonna üle. Paljud Ukrainas on aga mures, et isegi kui ta algul relvarahuga nõustub, käivitab ta lõpuks oma lõppeesmärgi saavutamiseks täiendavaid lahinguid. "Keegi ega miski ei takista Putinil meid uuesti rünnata ja veel üht või mitut piirkonda okupeerimast. Kui Euroopa ja Ameerika meid ei aita, viib praegune rahu suure tõenäosusega mõne aasta pärast uuesti sõjani," ütles Sablyn.

See aruanne koostati Dariya Tarasova-Markina abiga.