Stocker ja Meloni: üheskoos ebaseadusliku rände vastu Euroopas!

Stocker ja Meloni: üheskoos ebaseadusliku rände vastu Euroopas!

15. juulil 2025 kohtusid Austria kantsler Christian Stocker ja Itaalia peaminister Giorgia Meloni Roomas Palazzo Chigis. Kohtumise fookuses oli võitlus illegaalse rände vastu. Meloni andis positiivse hinnangu ELi edusammudele ja arutas rändeprobleemi uuenduslikke lähenemisviise. Ta viitas erinevatele rändeteedele, mis mõjutavad Itaaliat Vahemere keskosa ja Austriat Balkani marsruudi kaudu.

Mõlemad juhid rõhutasid vajadust tugevdada koostööd päritolu- ja transiidiriikidega. Stocker tõi välja, et Austria on juba alustanud kriminaalkuritegude toime pannud süürlaste väljasaatmist. See probleem muutub üha olulisemaks, kuna 2023. aasta esimese viie kuuga vähenes ELi ebaseaduslike piiriületuste arv 20 protsenti, kokku registreeriti umbes 63 700 loata sisenemist, kusjuures enimkasutatud marsruut on endiselt Vahemere keskosa marsruut.

ELi laienemine ja rahvusvaheline koostöö

Teine oluline punkt päevakorras oli ELi laienemine. Meloni kirjeldas Balkani riikide ühinemisprotsessi kui "Euroopa taasühendamist". Ta nõudis integratsiooniprotsessi kiirendamist, millega nõustus ka Stocker, kes rõhutas, et nii Itaalia kui ka Austria on Balkani riikide kiirema Euroopa Liiduga lõimumise tõukejõud.

Lisaks arutasid kaks valitsusjuhti EL-i reaktsiooni USA eelseisvatele tariifidele. Mõlemad pooldasid ühtset reageerimist ja toetust läbirääkimistel Ameerika Ühendriikidega. Samuti allkirjastati ühisdokument tulevase koostöö kohta autotööstuses ning algatus rohelise vesiniku edendamiseks läbi SouthH2 koridori.

Lõuna-Tirooli autonoomia ja geopoliitilised küsimused

Stocker väljendas ka toetust Lõuna-Tirooli autonoomiareformi parlamentaarse protsessi alustamisele. President Sergio Mattarella viisakusvisiidil arutati ka geopoliitilisi pingeid Lähis-Idas ja Ukrainas. Stocker tegi ettepaneku kasutada Viini võimaliku läbirääkimiskohana nende piirkondade konfliktide lahendamiseks.

Mis puudutab arenguid rändevaldkonnas, siis Euroopa olukord on nõudnud selliste riikide nagu Itaalia ja Austria tihedat koostööd. Praeguse statistika kohaselt on Balkani marsruudil toimunud ebaseaduslike piiriületuste arv võrreldes eelmise aastaga langenud 56 protsenti. Need edusammud on tingitud ka ELi suurenenud koostööst kolmandate riikidega, näiteks Mauritaaniaga Lääne-Aafrika marsruudil.

Pidades silmas rände tulevasi väljakutseid, on EL varustanud oma raamistiku ka uute lähenemisviisidega, nagu ELi sinine kaart, mis võimaldab kolmandatest riikidest pärit kõrge kvalifikatsiooniga tööotsijatel seaduslikult siseneda ja töötada. 2023. aastal sai sellise sinise kaardi umbes 89 000 kõrge kvalifikatsiooniga töötajat väljaspool ELi, kõige rohkem väljastas Saksamaa.

Järgmised paar aastat näitavad, kuidas erinevad strateegiad ja rahvusvahelised kohustused mõjutavad rändeolukorda ELis.

Vienna.at teatab, et…
Tagesspiegel pakub teavet…
Eurostat näitab, et...