Valitsuse ümberkorraldamine: 13 ministeeriumi, aga mis saab kliimast?
Riiginõukogu võttis 7. märtsil 2025 vastu föderaalministeeriumide seaduse muudatuse, mis toob endaga kaasa osakondade muudatused ja uued pädevused.
Valitsuse ümberkorraldamine: 13 ministeeriumi, aga mis saab kliimast?
Rahvusnõukogu võttis täna koalitsioonierakondade ÖVP, SPÖ ja NEOS toetusel vastu olulise muudatuse föderaalministeeriumide seaduses. See muudatus puudutab osakondade jaotust föderaalvalitsuses ja näeb lisaks liidukantslerile ette kokku 13 ministrit ja seitse riigisekretäri. Ministeeriumide arv jääb 12 juurde, kuid erinevates osakondades toimuvad ulatuslikud võimunihked. Muudatus hakkab kehtima 1. aprillil 2025, samas kui teabevabaduse seadusega seotud muudatused tuleb rakenduda 1. septembriks, näiteks APA OTS teatatud.
Olulised oskuste muutused
Üks keskseid punkte on see, et avaliku teenistuse ülesanded liiguvad edaspidi liidukantseleile, mida FPÖ teravalt kritiseeris. See erakond kardab, et äsja kehtestatud saladuse hoidmise kohustus takistab parlamentaarset kontrolli. ÖVP esindaja Wolfgang Gerstl keskendus debatis avaliku teenistuse väärtustamisele. Ka Roheliste Erakond väljendas muret eelkõige kliima- ja keskkonnakaitse allutamise pärast Põllumajandusministeeriumile. Lukas Hammer rohelistest hoiatas, et see otsus võib ohtu seada keskkonnasektori reformikursi parlament.gv.at teatatud.
Osakondade jaotus näeb samuti ette, et endine föderaalne töö- ja majandusministeerium jagatakse pooleks: tööplaanid liiguvad uude töö-, sotsiaal-, tervishoiu-, hoolekande- ja tarbijakaitseministeeriumisse, majandus-, energeetika- ja turism aga koondatakse teise ministeeriumi alla. Edasised muudatused puudutavad meedia, elamumajanduse ja kunstiga seotud vastutust, mis on nüüd ühendatud ühises ministeeriumis. Selle ümberkorraldamise eesmärk on tõsta valitsuse efektiivsust ning võimaldada uutel ministritel oma ülesandeid kiiresti ja tõhusalt täita.