Väärkohtlemise skandaal SOS Lastekülas: šokeerivad paljastused!
Väited väärkohtlemise kohta SOS-lastekülas Nußdorf-Debant: teated vägivallast ja süstemaatilisest rünnakust raputavad organisatsiooni.

Väärkohtlemise skandaal SOS Lastekülas: šokeerivad paljastused!
3. novembril 2025 sai teatavaks, et Ida-Tiroolis Nußdorf-Debantis asuvat SOS-lasteküla puudutasid tõsised süüdistused väärkohtlemises. Kaks naist, kes kasvasid seal üles 1990. aastatel, teatavad süstemaatilisest vägivallast ja väärkohtlemisest. Need juhtumid on osa suuremast probleemist, mis puudutab mitut SOS-lasteküla. Mõjutatud isikud kirjeldavad nii struktuurset kui ka seksuaalset vägivalda, mida nad asutuses kannatasid. Eelkõige nimetatakse endist külajuhti, kes oli oma ametikohal üle 20 aasta, kui lapsi jõhkralt tõmbas või tõukas, kui nad reegleid rikkusid.
Aruanded näitavad, et rünnakud toimusid sageli teiste laste ees, et tekitada hoiatavat mõju. Vägivaldseks on peale külahalduri sattunud ka mõni lasteküla ema. Vanemad lapsed, keda nimetatakse "majavendadeks", panid toime ka psühholoogilist, füüsilist ja seksuaalset vägivalda. Üks mõjutatud isik teatas nende majavendade seksuaalsest ahistamisest. SOS Children's Villages Austria on vabandanud kannatatud kannatuste pärast ja julgustab kannatanuid oma kogemustest teavitama.
Meetmed ja uurimised
Pärast kuut aastat muutus noorte hoolekandebüroo esimest korda proaktiivseks ja küsis SOS Lastekülalt aruannet. Jääb selgusetuks, kas lastekaitseasutusi teavitati rünnakutest või mitte. Paljud kannatanutest ütlevad, et lastekülas oldud aja jooksul ei küsinud keegi nende heaolu kohta. Üks naistest pöördus ombudsmani poole ja sai hüvitist. Innsbrucki prokuratuur uurib aga praegu vaid Imsti asukohas toimunud väärkohtlemist, kuigi sõltumatule ohvrikaitsekomisjonile on laekunud juba üle 200 teate. Üha enam kutsutakse üles kõiki lastekülasid põhjalikult uurima, et sarnaseid juhtumeid ära hoida.
Olukord SOS Lastekülas tekitab põhimõttelisi küsimusi ka järelevalve ja vastutuse osas. Sisemised struktuurid näivad olevat ebaõnnestunud, põhjustades kuritarvitamise süsteemi, nagu on dokumenteeritud Moosburgi ja Imsti lastekülade mahasurutud uuringutes. Siin peksti süstemaatiliselt lapsi, kinni hoidmine oli päevakäsk ning kasutati karistusi nagu toidu ja vee äravõtmine.
Avalikkuse reaktsioonid ja usalduse kaotus
Avalikkus ja meedia on süüdistustele jõuliselt reageerinud, eriti pärast 2023. aasta septembris Viini nädalalehes Falter esile kerkima hakanud paljastusi. Asutajat Hermann Gmeinerit, kes asutas organisatsiooni pärast Teist maailmasõda ja nimetati korduvalt Nobeli rahupreemia kandidaadiks, ei kujutata enam positiivses valguses. Tema pronkskuju on juba eemaldatud pärast seda, kui ilmnesid tõsised süüdistused vähemalt kaheksa poisi seksuaalse kuritarvitamise kohta rajatistes.
SOS-lastekülade organisatsioon on süüdistustest teadnud alates 2013. aastast, kuid on vaikinud ja jätkas Gmeineri nime kuritarvitamist annetuste kogumiseks. Endised juhid nagu Helmut Kutin ja Christian Moser on surve all. 2024. aastal surnud Kutin ja 2023. aasta oktoobri alguses teenistusest vabastatud Moser on nii SOS Lasteküla siseselt kui ka avalikult suure pinge all.
Jooksvast 2024. aasta majandusaasta aruandest selgub organisatsiooni murettekitav finantsolukord: tema hoole all on 1768 last, kelle aastasissetulek on 188 miljonit eurot. Nende skandaalide tagajärjel tekkinud usalduse kaotus organisatsiooni vastu on juba toonud kaasa annetuste vähenemise, mis seab tulevase töö veelgi suuremasse ohtu.