Vanglad piiril: kuidas taastusravi õnnestub!
Austria vanglad on hädas ülerahvastatuse ja personalipuudusega. Kindralmajor Huber-Günsthofer selgitab väljakutseid ja taastusravi lähenemisviise.
Vanglad piiril: kuidas taastusravi õnnestub!
Austria vanglad seisavad silmitsi tohutu väljakutsega: 8835 kinnipeetavaga on need ülerahvastatud, samas kui vanglad on mõeldud ainult 8278 inimese jaoks. See teatab noe.ORF.at. Kiirus kinnipidamiskohtade järele mõjutab oluliselt personali tööd, kes on niigi 95,5-protsendilise täitumusega surve all. Eelkõige on Alam-Austria Steini vangla, riigi suurim vangla 830 kinnipeetavaga, hädas 102-protsendilise ülerahvastatusega. Alles novembrist juhtimise üle võtnud kindralmajor Erich Huber-Günsthofer kommenteeris ühiseid pingutusi protsesside optimeerimisel.
Karistussüsteemi väljakutsed
Huber-Günsthofer peab üheks oma peamiseks ülesandeks kinnipeetavate resotsialiseerumise edendamist ja samal ajal ülekoormatud tööjõu toetamist. Sellega seoses rõhutab ta vajadust koolitusmeetmete järele, mis hõlmavad välisvangidele mõeldud saksa keele kursusi. Nende meetmete eesmärk on aidata kinnipeetavatel paremini ühiskonda tagasi pöörduda. Huber-Günsthoferi sõnul osaleb praegu erinevates koolitusprogrammides umbes 200 kinnipeetavat.
Resotsialiseerimise edusamme on aga raske kvantifitseerida. See, kas need jõupingutused viivad tegeliku paranemiseni, sõltub ka kinnipeetavate individuaalsest olukorrast. Selles kontekstis hoiatab Karl-Dieter Oppi empiiriline uurimus, et kinnipeetavate resotsialiseerumine sõltub suuresti sisemistest tingimustest. Nagu selgitas tema 1976. aasta uurimus, mängib karistussüsteemi ülesehitus rehabilitatsioonimeetmete edukuses üliolulist rolli, mis tundub praeguse olukorra puhul seda olulisem. Rohkem infot vanglasüsteemi mõjude kohta rehabilitatsioonile leiab uuringust by De Gruyter lugeda.