Celle puhastamise posse: pagulased elavad nagu luksushotellis!

Celle puhastamise posse: pagulased elavad nagu luksushotellis!

Alam-Saksi liidumaal Celle linnas on palju mürinat! Raske uskuda, kuid tõsi: linn otsib kiiresti oma põgenikekodudesse koristajaid. Kuid selle asemel, et elanikke ise luudade ja moppidega varustada, tuleks palgata välistöölisi. Ja parim osa? Koristajale makstakse vastavalt avaliku teenistuse kollektiivlepingule, sh kopsakas toimetulekutoetus 145 eurot! Jääb vaid oletada, miks see lisatasu koristustöö eest vajalik on. Valju Ratsutamine kingsepp Peaaegu tundub, et varjupaigataotlejate kodus töötamine on seotud konkreetsete riskidega. Sa pead laskma sellel suus sulada!

Tööülesannete loetelu on pikk: funktsionaalsed alad, teeköögid, koridorid ja kollektiivmajutuse ruumid tuleks professionaalselt puhastada. Arvestades asjaolu, et kahe lapsega pere saab varjupaigataotlejate hüvitiste seaduse alusel tavaliselt vähem toetust kui koristaja, õhutab see tuliseid vaidlusi. Miks elanikud end lihtsalt ei korista, küsivad mõned. Varjupaigataotlejad ei tohi elamisloa puudumise tõttu regulaarselt töötada ja teoreetiliselt ei saanud nad isegi oma tuba koristada ilma bürokraatiat häirimata. Milline bürokraatlik dilemma! Kas pole hämmastav, kuidas lihtsast puhastusprobleemist saab keeruline asi?

Sensatsioonilised lahendused või lihtsalt absurd?

Eriti irooniline on tõsiasi, et taotlejate valikul tuleks eelistada sügava puudega inimesi, mis näitab, et väliskoristustöötajate otsimise põhjuseks ei saa olla füüsilised puuded. Kas pagulaste majutuse viimisega luksushotellide standarditele on siin saavutatud külalislahkuse uus mõõde? Kas poleks lihtsam lisada lisateenuseid, nagu uksehoidja või spaa?

Linnavalitsusel ei näi olevat probleem kulutada maksuraha koristajatele, samas kui varjupaigataotlejad saavad teada, et riik hoolitseb nende eest kõige eest. Sõnum, mis takistab integratsiooni stiimuleid. Kujutage ette, kui oleks olemas ka autojuhiteenused vajalike väljasõitude jaoks ametivõimudele. Ühistransport ei ole tänapäeval muutunud mitte ainult ebausaldusväärseks, vaid tunneb end ka vähem turvaliselt.

Mida ütleb avalikkus?

Mõned avalikud hääled kahtlevad selle määruse prioriteetide üle. Üks Reitschusteri Instagrami postitus Selle järgi esitavad paljud sama plahvatusliku küsimuse: "Miks peaks riigikassa varjupaigataotlejate kodude koristamise enda peale võtma?" See on arutelu, mis ei puuduta ainult kulusid, vaid ka integratsiooni aluspõhimõtteid. Isegi need, kes neid meetmeid toetavad, tunnevad rahutust selle pärast, millises suunas süsteem liigub.

Järeldus: Järele jääb tõsine küsimus, kui kaua oleme ühiskonnana valmis tekitama üha rohkem probleeme, mida üldse ei eksisteeri. Ja millal me hakkame leidma jätkusuutlikke lahendusi, mis pole mitte ainult õiglased, vaid ka jätkusuutlikud?