Murettekitavad veekadud: Austria jõed kuivavad!

Murettekitavad veekadud: Austria jõed kuivavad!

Austria jõgede veekoguse drastilistele muutustele valgustamiseks on Greenpeace teinud põhjaliku analüüsi. See hõlmab 18 jõge, mille mahtu on uuritud alates 1977. aastast. Tulemused näitavad, et 18 jõest 15-s on suvekuudel aastatel 2000–2022 veehulk keskmiselt madalam kui võrreldavatel aastatel 1977–1999. Mõjutatud olid Vorarlbergi, Burgenlandi ja Burgenlandi piirkonnad kuni41%. [OTS] murettekitavatel andmetel (https://www.ots.at/presseausversand/OTS_20250702_OTS0001/greenpeace-datenanalyse-wassermenge-in-oesterreichs-grafikunk77-7-tarken-7-tarken-7-tarken-7-fluesen) kannab Doonau keskmiselt nii vähe vett, et kogu Mur võiks sellega täita.

Üksikasjalik analüüs sisaldab üle 78 000 mõõtmise, mis analüüsivad suvekuud juulist septembrini. 18 uuritud jõest registreeris Burgenlandi Strem kõige suurema kadu, mille keskmine langus oli 41%, ja Pinka jões 25% vähem vett. Lech Tiroolis ja Vorarlbergis ning Rein Vorarlbergis näitavad samuti olulist langust, vastavalt 16% ja 12%. Viimastel aastatel on halvenenud ka suvekuu madalaimad veekogused: Pinka vähenes kuni 58% ja Strem 30%. Nagu ORF teatab, kannavad Ill ja Rein kuivadel aegadel oluliselt vähem vett kui aastaid tagasi.

Veekao taust ja põhjused

Selle murettekitava arengu põhjused on keerulised: eksperdid rõhutavad, et määravat rolli ei mängi mitte ainult sademed, vaid ka aurumine. Viimase 40 aasta jooksul on aurustumine Austrias suurenenud 17%, mis koos kliimamuutuste, põua ja äärmuslike ilmastikunähtustega viib veehulga olulise vähenemiseni. 2024. aastal oli temperatuur Austrias ligikaudu 3,1 kraadi kõrgem kui industriaalajastu eelsest tasemest, mis halvendas olukorda veelgi. Need muudatused ei mõjuta mitte ainult keskkonda, vaid mõjutavad ka põllumajandust, joogiveevarustust, laevandust ja hüdroenergiat, nagu GreenKama selgeks teeb.

Univ.-Prof. Dr Thomas Hein hoiatab jõgede elusloodusele avaldatava negatiivse mõju eest. Vee temperatuuri tõus võib mõjutada vee kvaliteeti. Vetikate kasv sellistes tingimustes kujutab endast täiendavat probleemi. Greenpeace nõuab seetõttu, et veeminister Norbert Totschnig võtaks kiireid meetmeid jõgede ja veetasakaalu kaitsmiseks. See hõlmab nii veevõtu läbipaistvusregistri kasutuselevõttu kui ka ambitsioonikat veestrateegiat ja kiiremaid taasnatureerimisprojekte. Ainult nii on võimalik tagada ökoloogiline stabiilsus.

Meetmed ja tulevikuväljavaated

Renaturatsioonimäärusega on EL-il eesmärk viia aastaks 2030 looduslähedasse olekusse vähemalt 20% ökosüsteemidest. Vajadus säästva veemajanduse ja kohanemisstrateegiate järele on muutumas üha pakilisemaks. Kliimaministeerium plaanib veevõtu regulatsiooni kehtestada 2026. aastaks, samal ajal on koostöös teadlastega käimas uuring, mis analüüsib kliimakriisi mõju veemajandusele.

Nende arengute mõju ei ole tunda ainult kohalikul tasandil, vaid sellel on ka kaugeleulatuvad sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed. Veemajandusest on saamas 21. sajandi üks peamisi väljakutseid ning on oluline, et nii poliitikud kui ka kodanikud selle probleemiga aktiivselt tegeleksid.