Kulisside taga: selgus MRI ooteaeg Ülem-Austrias!
Ülem-Austriast pärit 65-aastane naine võitleb pikkade MRT ooteaegadega ja kritiseerib kahetasandilist meditsiini tervishoiusüsteemis.

Kulisside taga: selgus MRI ooteaeg Ülem-Austrias!
Olukord Austria tervishoiusüsteemis muutub järjest kriitilisemaks, eriti mis puudutab tervisekontrolli ooteaegu. Ülem-Austrias pidi 65-aastane tugeva seljavaluga pensionär saama MRT vastuvõtule alles kolme kuu pärast. Tema perearst määras valu põhjuse väljaselgitamiseks lülisamba nimmepiirkonna uuringu. Pika ooteaja vältimiseks otsustas ta maksta 258 eurot varasema vastuvõtu eest Linzi haiglas, mille ta sai vaid kaks päeva pärast palvet. Need väljaminekud on paljudele patsientidele märkimisväärne rahaline koormus, mida igaüks endale regulaarselt lubada ei saa, nagu naine ise märkis.
AK-Ülem-Austria president Andreas Stangl kritiseeris teravat pikki ooteaegu ja kutsus üles suurendama läbipaistvust seoses keskmiste ooteaegadega haiglate veebisaitidel. Probleem ei piirdu aga ainult Ülem-Austriaga, vaid puudutab kogu riiki. Die Presse'i raporti kohaselt ootavad Viinis ägeda valuga patsiendid MRT-le sageli vähemalt kuus nädalat, isegi kui meditsiiniline läbivaatus on vajalik. Nende pikkade ooteaegade põhjuseks on suuresti saadaolevate MRT-aparaatide ebapiisav arv, mille arv pole viimasel kümnendil suurenenud.
Kahe klassi meditsiin tervishoiusüsteemis
Austria haigekassa (ÖGK) on selgitanud olukorda arstide liiga lihtsa eraldamise ja haiglate MRT-aparaatide ebapiisava kasutamisega. MRT maksab tavaliselt umbes 250 eurot, kuid paljud patsiendid saavad seda teenust endale lubada vaid valikteenusena. Paljudel juhtudel saavad erapatsiendid kasu kiirematest vastuvõttudest kui kohustusliku ravikindlustusega patsiendid, mis õhutab veelgi käimasolevat arutelu kaheklassiliste meditsiinistruktuuride üle. Paljud näevad seda erinevust kui tõsist ja kasvavat lõhet tervishoiusüsteemis, mis soosib jõukaid patsiente.
Ka praeguste suundumuste analüüs näitab, et vanemate patsientide arv kasvab, samas kui kohustusliku ravikindlustuse arstide arv jääb stagnatsiooni. Kuigi valikarstide ehk eraarvet esitavate arstide arv kasvab, puuduvad usaldusväärsed andmed mõju kohta üldisele patsiendiravile. Piirkondlike haigekassade kulude osakaal valikarstidele kasvas 4,6%-lt 2008. aastal 6,4%-le 2018. aastal, samal ajal väheneb kohustusliku ravikindlustuse arstide arv erinevates erialavaldkondades.
Reformid ja laienemisvõimalused
1. jaanuaril 2024 kehtima hakanud tervisereformi meetmete raames on valitsusel kavas luua konkreetsetesse erialavaldkondadesse 100 täiendavat lepingulist ametikohta. Nendest ametikohtadest on aga seni kuulutatud vaid 67 ja praegu töötab vaid 12. Vajadust laiendada kohustuslikku tervishoiuteenust, eriti esmatasandi arstiabis, peetakse kiireloomuliseks. Nende reformide eesmärk on tagada kõigile patsientidele pikaajaline kvaliteetne arstiabi ilma lisakulusid tegemata.
Üldiselt tuleb märkida, et ooteaegade ja ebavõrdse kohtlemise probleem tervishoiusüsteemis nõuab põhjalikku analüüsi ja kiireloomulisi meetmeid, et tagada kõikide Austria patsientide ravi kvaliteet. 5 min.at aasta jooksul Ülem-Austria väljakutsetest Ajakirjandus näitab Viini kaugeleulatuvaid probleeme. Samuti analüüsitud awblog.at valikarstide üha suureneva kasutamise põhjused ja sellega seotud väljakutsed tervisesüsteemis.