Biden tugevdas USA liite Aasias – kas nad jäävad Trumpi järgmise ametisse nimetamise ajaks ellu?

Biden tugevdas USA liite Aasias – kas nad jäävad Trumpi järgmise ametisse nimetamise ajaks ellu?

Donald Trumpi eelseisvast Valgesse Majja naasmisest tingitud ebakindlus tabab Ameerika sõpru Aasias õigel ajal. Hiinal on ka oma sõjalised võimed tuumaarsenal moderniseerub ja muutub üha agressiivsemaks, eriti seoses territoriaalsete nõuetega Lõuna-Hiina merel ja Taiwani kohal. Põhja-Koreal on oma sõjakas retoorika tugevnes ja kutsub üles arendama oma ebaseaduslikku tuumaprogrammi. Mõlemal riigil on oma side Venemaaga laiendatud, samal ajal kui ta sõdib Ukrainaga, seostades Aasia ebastabiilsuse Euroopa omaga.

USA roll Aasias

Ameerika Ühendriigid on aastakümneid toetanud oma liitlaste julgeolekut piirkonnas, kus aktiivses teenistuses on rohkem Ameerika sõdureid kui mujal maailmas. Kümned tuhanded sõdurid baseeruvad ulatuslikes baasides lepinguosalistes partnerriikides Lõuna-Koreas ja Jaapanis. Need riigid, aga ka Filipiinid ja Austraalia, kutsutakse rünnaku korral USA toetust kasutama.

Trumpi tagasitulekuks valmistumine

Need riigid valmistuvad nüüd Ameerika liidri naasmiseks, kes märatseb oma liitlaste ebapiisavate kaitsekulutuste vastu ja nõuab "Ameerika esikohal" lähenemist ülemaailmsetele kohustustele. Paljud Trumpi puudutavad küsimused puudutavad Aasia juhte. Kas kaitsekulutuste suurendamise nõuded lähevad kaugemale sellest, mida liitlased saavad endale lubada? Kas ta võiks USA väed välja tuua, kui selliseid nõudmisi ei täideta? Kas ta sõlmib potentsiaalselt lepinguid Hiina liidri Xi Jinpingi, Põhja-Korea Kim Jong Uni või Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, mis ohustavad USA liitlaste huve?

Fookuses USA kaitseliidud

Pärast Teist maailmasõda loodi USA liitude võrgustik, et olla tugev heidutusvahend järjekordse ülemaailmse konflikti vastu. Keskne eesmärk oli takistada täiendavate riikide saamist tuumariikideks, pannes need USA arsenali kaitse alla. Paljude Washingtonis ja Aasias elavate inimeste silmis on need Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna liidud muutunud kriitilisemaks, arvestades pingelisi suhteid piirkonnas.

Seotud ebakindlus

Hiinal on julgeolekusidemed NATO vaenlase Venemaaga laiendatud ja teda süüdistatakse Moskva sõja võimaldamises, ostes kokku Venemaa eksporti ja pakkudes vajalikke kahesuguse kasutusega kaupu. Pekingil on ka oma Taiwani hirmutamine et see pretendeerib endale ja tahab jõuga kontrolli alla saada.

Poliitiline ebakindlus Lõuna-Koreas

Trump soovitas hiljutises intervjuus Bloombergile, et Lõuna-Korea peaks maksma Ameerika vägede vastuvõtmiseks aastas 10 miljardit dollarit – umbes kaheksa korda rohkem kui Souli ja Washingtoni vahel hiljuti kokku lepitud summad. Need kommentaarid on tekitanud Soulis kartusi, et hoolimata hiljutisest juhtumist võib ta proovida USA vägede kulude jagamise üle uuesti läbi rääkida. viieaastane leping allkirjastati, mis suurendab Lõuna-Korea kulutusi kuni 2026. aastani.

Trumpi majanduslik fookus

Aasia analüütikud kardavad, et Trumpi naasmine võib kaasa tuua ka suurenenud majandussurve Hiinale ning see areng võib potentsiaalselt mõjutada USA vägede ja Hiina suhtlusliine, suurendades konflikti ohtu. Saab näha, kas Trump jätkab Bideni lähenemiste toetamist, mis hõlmab tihedamat koostööd Aasia riikidega.

NATO ja võimalikud konfliktid

Trump on varem teadaolevalt avaldanud NATO liitlastele survet, muutes partnerlussuhted piirkonnas hapraks. Oma kampaania ajal soovitas ta suhteid Taiwaniga ümber hinnata, tekitades sellega muret. USA osalus nendes küsimustes on ülioluline, et USA-d tajutaks Aasias stabiilse partnerina.

Lähikuud näitavad, kuidas Trumpi poliitika mõjutab geopoliitilist maastikku Aasias ning millist mõju see võib avaldada USA ja Aasia liitlaste suhetele.