ÜRO lööb häirekella: Iisraeli rünnak Iraanile ähvardab uue sõjaga!

ÜRO lööb häirekella: Iisraeli rünnak Iraanile ähvardab uue sõjaga!

Pinged Lähis-Idas taas tõusevad, eriti pärast Iisraeli hiljutist rünnakut Iraanile, mis tekitab muret rahvusvahelisel tasandil. ÜRO peasekretär on kutsunud mõlemat poolt üles äärmisele vaoshoitusele, et vältida võimalikku eskaleerumist. Seda kontekstis, kus nii Saudi Araabia kui Omaan mõistavad Iisraeli rünnaku karmilt hukka, Saudi Araabia kirjeldab juhtunut kui Iraani suveräänsuse ja julgeoleku rikkumist ning mõistab seejärel hukka rahvusvahelise õiguse rikkumise. USA-Iraani tuumaläbirääkimiste vahendaja Oman kirjeldas samuti rünnakut kui piirkondliku julgeoleku ja stabiilsuse õõnestamist. Pühapäevale kavandati Omaanis Iraani tuumaprogrammi kõneluste kuues voor, mis USA esindaja sõnul esialgu jätkub.

USA välisminister Marco Rubio väljendas muret Iraani arengu pärast ja hoiatas sõjalise konflikti võimalike tagajärgede eest. Ta rõhutas, et igasugune sõjaline tegevus Iraani vastu võib vallandada mitte ainult lokaalse konflikti, vaid ka mitmetahulise sõja. Rubio märkis, et Iraan on viimastel aastatel investeerinud märkimisväärseid summasid oma sõjaväe laiendamiseks, muutes olukorra palju keerulisemaks kui varem. Vaatamata USA sõjalisele ülekaalule rõhutas ta lootust rahumeelsele lahendusele ja märkis, et president Trump soovib töötada Iraani tuumarelvaprogrammi takistamise nimel. Samas tunnistas ta, et läbirääkimiste lõpetamine saab olema pikk ja raske tee.

Mõju piirkonnale

Praegust olukorda mõjutavad veelgi Gaza sektoris jätkuvad konfliktid ja Iisraeli agressiivne sõjaline poliitika. 7. oktoobril 2023 pani Hamas toime julmused, mida Iisraeli elanikkond pidas pogrommiks. Need sündmused puudutasid juutide tagakiusamise kollektiivset traumat holokausti ajal ja viisid Iisraeli massilise sõjalise kampaaniani, mille eesmärk oli Hamasi ja selle sõjaliste võimete neutraliseerimine. Selle tulemusel hukkus 2024. aasta maiks Palestiina poolel umbes 36 000 inimest ja sai haavata üle 80 000, kellest paljud olid tsiviilisikud. Humanitaarolukord piirkonnas on katastroofiline ja umbes 1,7 miljonit inimest on Gaza sektoris riigisiseselt ümber asunud.

Vägivalla eskaleerumine on avaldanud mõju ka väljaspool Gaza sektori piire. Iraani juhitud niinimetatud vastupanu telg toetab kooskõlastatud rünnakuid Iisraeli vastu, mis toob 2024. aasta aprillis kaasa otsese sõjalise konflikti Iisraeli ja Iraani vahel. Arengud toovad esile Lähis-Ida konflikti põimunud ajaloolised ja territoriaalsed nõuded, mille juured võivad ulatuda 19. sajandi lõppu. Oslo konflikti lahendamise protsess on ebaõnnestunud ja tõsiseid läbirääkimisi rahu nimel pole aastaid peetud.

Üldiselt näitab praegune olukord, et Lähis-Ida konflikt ei ole ainult kohalik nähtus, vaid sellel on ka globaalsed tagajärjed. Asjaomastel riikidel, sealhulgas USA-l ja ELil, kutsutakse üles parandama humanitaarolukorda ja astuma vastu edasisele eskaleerumisele.

Olukorra keerukus nõuab diplomaatilisi oskusi ja kõigi osapoolte valmisolekut dialoogi alustada, enne kui inimohvreid saabub. Väike ajaleht teatab, et eskaleerumisel võib olla sügav mõju kogu piirkonnale. Lootus rahule jääb alles, isegi kui arvestada kõigi asjaosaliste raskeid tingimusi.

Tuumaläbirääkimiste ja asjassepuutuvate riikide rollide kohta lisateabe saamiseks vaadake artiklit Igapäevane peegel kui ka veebisaidil Föderaalne kodanikuhariduse agentuur, mis annab põhjaliku ülevaate konfliktide ajaloolisest taustast ja hetkeseisust.