Kriminaalprotsess Trieris: 38-aastast süüdistatakse valekahtlustuses!

Trieris algab 13. jaanuaril 2025 kriminaalprotsess Saarburg-Kelli vallast pärit 38-aastase mehe üle. Juba mitmendat korda karistatud kohtualust kahtlustatakse 14 juhul valekahtlustuse esitamises. Samuti süüdistatakse teda kolmel juhul solvamises, kahel juhul varalise kahju tekitamises ja sundimise katses.

Kostja teod toimusid väidetavalt ajavahemikus september 2022 kuni märts 2023. Ta esitas politsei- ja kohtusüsteemi liikmete vastu valeteateid, sealhulgas kehavigastuse, varguse, dokumentide võltsimise, tapmiskatse ja vabaduse võtmise kohta. Samuti süüdistatakse teda kahe naabri solvamises ja ähvardamises. Väidetavalt tekitas ta oma üürikorteris varalist kahju, rebides välja laepaneele ja torgates seina augu. Kahju kokku ulatub 650 euroni. Eriti silmapaistev on valekaebus Hermeskeili ringkonnakohtu direktori vastu, mille ta esitas väidetavalt selliste kuritegude nagu kelmuse ja võltsimise toetamises.

Valekahtluste õiguslik alus

Valekahtluste õiguslik raamistik on selgelt määratletud. Kuidas edasi jurist.org Nagu kirjeldatud, on valekahtluseks asjaolu, et keegi süüdistab inimest alusetult kuriteos. Tavaliselt viib see politsei ja prokuröri poolt uurimisteni. Kurjategija peab teadlikult teadma, et süüdistatav ei pannud kuritegu toime. Kriminaalkoodeksi paragrahvi 164 järgi saab valekahtlustuse eest karistada kuni viieaastase vanglakaristuse või rahatrahviga. Raskematel juhtudel on võimalik kuni kümneaastane vanglakaristus.

Valekahtlustuste menetlus viiakse sageli läbi kirjalikult; Tõsiste juhtumite korral võib siiski ette näha ka avalikud põhiistungid. Lisaks ei kuulu valekahtlustused Internetis sõnavabaduse alla. Valekahtlustuse ohvritel on võimalus taotleda hüvitist, mis toimub tsiviilkohtumenetluse teel. Seetõttu ei piirdu kriminaalvastutusele võtmine üksnes kriminaalõiguslike aspektidega, vaid hõlmab ka tsiviilõiguslikke mõõtmeid.