Vallandamine USA baasis: Gröönimaa konflikt kukutab koloneli

Vallandamine USA baasis: Gröönimaa konflikt kukutab koloneli

Viimased arengud Gröönimaal asuva Pituffiki kosmosebaasi ümber näitavad olulisi nihkeid USA sõjalises strateegias ja geopoliitilistes tingimustes Arktikas. 11. aprillil 2025 eemaldati kolonel Susannah Meyers oma baasiülema ametikohalt, mille kosmoseoperatsioonide väejuhatus ametlikult teatas, kuna ta kaotas usalduse oma juhtimisvõimete vastu. Tema vallandamine võib olla seotud praeguse pingelise olukorraga USA ja Gröönimaa üle kontrolli omava Taani vahel. Selle taustal on Ameerika kasvavad ambitsioonid ja president Donald Trumpi huvi piirkonna vastu, mis on koduks olulistele ressurssidele.

Vaid kaks nädalat enne Meyersi vallandamist külastas baasi USA asepresident J. D. Vance ja avaldas Taanile teravat kriitikat, mis võis mõjutada seal paiknevate USA sõdurite meeleolu. Kolonel Meyers oli selgelt Vance'i kommentaaride vastu sisemeilis, et vältida ühtsuse kahjustamist USA vägede ning seal töötavate kanadalaste, taanlaste ja gröönlaste vahel. Nüüd on baasi juhtima asunud kolonel Shawn Lee.

Gröönimaa strateegiline tähtsus

Gröönimaast, mis tegutseb Taani alluvuses isevalitseva territooriumina, on üha enam saanud rahvusvahelises poliitikas strateegiline jõud. Pituffiki kosmosebaas, varem tuntud kui Thule õhubaas, mängib USA sõjalises kaitsestrateegias keskset rolli. See sait asub USA ja Venemaa vahel ning on raketihoiatuse, raketitõrje ja kosmoseseiremissioonide jaoks ülioluline.

Arktika julgeoleku professor Troy Bouffard rõhutab, et baas on oluline Venemaa sõjalise tegevuse jälgimiseks piirkonnas. USA on juba loonud Gröönimaal sõjalise kohaloleku, et vältida vastasseisu Venemaa ja Hiinaga. Nagu aruanded näitavad, võivad kliimamuutused suurendada juurdepääsu väärtuslikele ressurssidele piirkonnas, muutes geopoliitilist dünaamikat veelgi keerulisemaks.

Rahvusvahelised ambitsioonid ja kohalikud reaktsioonid

USA ambitsioonid Gröönimaal on selged, eriti pärast seda, kui Trump avaldas soovi omandada või muul viisil Gröönimaal mõju avaldada aastal 2019 ja uuesti aastal 2021. Vaatamata nendele püüdlustele on Taani tunnistanud Gröönimaa enesemääramissoovi ning Gröönimaa peaminister kuulutas välja ennetähtaegsed parlamendivalimised. Ligikaudu 56 000 elanikuga, peamiselt inuitidest, on Gröönimaa elanikel üha enam häält iseseisvuse ja kodumaa ressursside kasutamise eest.

Arvestades Gröönimaa geostrateegilist tähtsust ja kasvavat konkurentsi Arktika ressursside pärast, on piirkond muutunud ülemaailmsete võimumängude keskmeks. Venemaa ja Hiina ambitsioonid Arktika vetes tekitavad riske ja väljakutseid ka Pituffiki kosmosebaasist juhitava USA sõjalise strateegia jaoks.