Suche
Mein Konto
Tasud Viinis: külaliste naudingu ja rahulolematuse vahel
Kattetasu tekitab Viini uhketes restoranides arutelu. Kas see on kvaliteedi märk või ebaõiglane lisakulu? Lisateave selle vastuolulise praktika kohta!
Tasud Viinis: külaliste naudingu ja rahulolematuse vahel
Viini mitmekesises einestamismaastikul tekitab praegu elavat arutelu üks teema: kaanelaeng, tuntud ka kui "kuver". Üha enam kohtab seda praktikat kallimates kesklinna restoranides, kus einestajad avastavad arvelt kuni viis eurot teeninduse ja spetsiaalsete lisade eest inimese kohta. Kuigi need tasud on menüüdes loetletud, tekitavad need külastajates siiski segadust ja pahameelt, nagu näitavad arvukad kirjed sellistel platvormidel nagu TripAdvisor ja Google.
Mario Pulker, kes vastutab Austria Majanduskojas (WKO) gastronoomia eest, lubab, et neid tasusid võtavad peamiselt umbes 6000 liikmest koosnevad kõrgetasemelised restoranid. Kuid küsimus jääb: kas külalised saavad tõesti aru, mille eest nad maksavad? Paljud inimesed tunnevad üllatust või isegi ärakasutamist, kui arvele lisanduvad lisakulud, mida kohe põhjendatuks ei peeta.
Restoranipidajate vaated
Erich Fiala, kes avas oma uue restorani "Kendang" Webgasse'is, on samuti kehtestanud kattetasud. Tema mõttekäik selle taga oli jätta külalistele esmamulje kulinaarsest kogemusest. Näiteks on lauaseades karahvin vee, vegankrõpsude ja isetehtud sambaliga ning selle eest küsib ta 2 eurot täiskasvanu kohta. Tema sõnul on see meede külaliste poolt hästi vastu võetud.
Traditsioon ja kaasaegsed väljakutsed
Kattetasud on eriti levinud kallimates restoranides, nagu viitab Viini Majanduskoja Gastronoomiakoja asepresident ja traditsioonilise restorani Bastei Beisl omanik Erwin Scheiflinger. Siin küsitakse leiva ja määrde eest umbes viis eurot. Sellegipoolest loobuvad paljud restoranipidajad oma igapäevatöös sellistest tasudest, kuid kasutavad neid erilistel puhkudel, sest lihtsaid lisateenuseid ei saa enam tasuta pakkuda.
Nende tasude aktsepteerimine on väga erinev – mõned külalised on nõus maksma pakutava kvaliteedi ja õhkkonna eest, samas kui teised on nõus loobuma lisatasudest lihtsamate roogade eest. Sellised tasud on levinud tava paljudes teistes Euroopa riikides, kuid nende kohaldamine Viinis, eriti vähem kõrgetasemelistes asutustes, on endiselt vastuoluline. Scheiflinger teeb kokkuvõtte: "Igaüks, kes hindab peent lauakujundust, on nõus lisakulud tasuma."
Saab näha, kuidas kujunevad arvamused nende tasude kohta ja kas Viini restoranid leiavad uusi viise, kuidas pakkuda külalistele läbipaistvat hinna ja kvaliteedi suhet. Arutelu kattetasude üle pole sugugi lõppenud, kuid võiks olla kõneaineks ka järgmistel kuudel ja aastatel, eriti osana muutuvast gastronoomiakultuurist pealinnas. Lisateavet selle teema kohta leiate üksikasjalikust aruandest www.kosmo.at.