Ärevad arvud: peaaegu pooltel Viini esimese klassi õpilastel on probleeme saksa keelega

Ärevad arvud: peaaegu pooltel Viini esimese klassi õpilastel on probleeme saksa keelega

Murettekitav statistika tekitab Viinis kära. Peaaegu pooltel linna esimese klassi õpilastel on raskusi piisavalt saksa keele rääkimisega, et tundides jälgida. Standardi päringust linnavoliniku Christoph Wiederkehri (NEOS) büroole selgub, et 1. oktoobril riikliku algkooli esimeses klassis käinud 18 722 õpilasest on 8342 last, st 44,6 protsenti, erakorralise staatusega. See tähendab, et nad ei suuda täita keelenõudeid.

Kehva keeleoskuse määr on eelmise aastaga võrreldes tõusnud. Kui 2022/23. õppeaastal peeti erandlikuks umbes 36 protsenti õpilastest, siis nüüdseks on see arv oluliselt kasvanud. Linna haridusnõunik Wiederkehr selgitab, et see tõus on osaliselt tingitud rahvusvahelistest kriisidest, eriti Süüriast ja Ukrainast pärit põgenike sissevoolust. Suur osa haigestunud lastest, nimelt 5084, on aga Austria päritolu ja seetõttu sündinud Austrias.

Föderaalfondide jaotamise kriitika

Hiljutises pressiteates väljendas Wiederkehr muret ebapiisava föderaalse rahastamise pärast. Saksa keele propageerimiseks napib märkimisväärselt ressursse. "Föderaalvalitsuse antud ametikohtadest ei piisa," ütleb ta. Need napid ressursid on juba tähendanud, et varem tuli Saksamaa edendamiseks kasutada teiste valdkondade raha.

Erakorralise staatusega üliõpilaste absoluutarv on endiselt kõrge, mis suurendab vajadust tõhusa keeletoe järele.

Nõuab haridussüsteemi reforme

NEOSi boss Beate Meinl-Reisinger avaldas nädalavahetusel antud intervjuus ettepanekut teiseks kohustuslikuks lasteaia-aastaks. Selle poolt võttis sõna ka AMSi juht Johannes Kopf. SPÖ rõhutab, et selline meede on vajalik, kuid rahastamine peab olema tagatud. ÖVP seevastu kutsub üles laiendama alla kolmeaastastele lastele mõeldud lastehoiuvõimalusi, et varakult panustada keele arendamisse.

Viini opositsioon on linnavalitsuse haridusplaanide suhtes äärmiselt kriitiline. Roheliste erakonna hariduse eestkõnelejad Julia Malle ja Felix Stadler nõuavad põhjapanevaid reforme ja saksakeelse tugipersonali töötingimuste parandamist. Olukorda kritiseeris teravalt ka ÖVP. Hariduse eestkõneleja Harald Zierfuß kirjeldab tingimusi kui "uskumatuid" ja näeb selles varasemate valitsusparteide SPÖ ja NEOS läbikukkumist lasteaiasektoris. Ta kutsub üles kehtestama ebapiisava saksa keele oskusega lastele alates kolmandast eluaastast kohustusliku lasteaia.

Ka Viini FPÖ juht Dominik Nepp esitas linna haridusnõunikule tõsiseid süüdistusi. "Nelja aastaga suutis Wiederkehr viia Viini haridussüsteemi kuristiku äärele," ütles Nepp. He demands a guarantee from the NEOS boss that Wiederkehr will not be appointed to another higher office, such as that of education minister.

Praegune arutelu keeleprobleemi üle Viinis näitab, et õpilaste keeleoskuse parandamiseks on vaja kiiresti tegutseda. Lisateavet selle teema kohta leiate artiklist "Standard".