Weinstein kohtuprotsessis: avalikustati uued süüdistused ja noorim ohver!

Weinstein kohtuprotsessis: avalikustati uued süüdistused ja noorim ohver!

Kolmapäeval algas taasalustatud kohtuprotsess USA filmiprodutsendi Harvey Weinsteini üle. Valju OE24 Weinsteini süüdistatakse naiste seksile sundimises. Tema vastu andis kohtus ütlusi uus tunnistaja, Poolas sündinud Kaja Sokola. Ta teatab, et Weinstein ründas teda seksuaalselt, kui ta oli 16-aastane.

Väidetavalt leidis juhtum aset Weinsteini korteris 2002. aastal ja Sokola arvatakse olevat kohtuprotsessi noorim ohver. Veel ühest rünnakust teatati 2006. aastal, kui Weinstein meelitas ta hotellituppa ettekäändel, et kutsus teda filmi esinema. Seal olevat ta hoidnud teda all ja palunud tal riided seljast võtta, kui ta naisega oraalseksi tegi. Sokola kirjeldab, et ta palus abi ja Weinstein ütles pärast intsidenti: "Näete, see polnudki nii hull."

Karjäärilubadused ja võimumängud

Hoolimata traumeerivatest kogemustest jäi Sokola Weinsteiniga ühendust, sest too oli lubanud talle karjääri teha. Vaidluse ajal selgitas prokurör, et Weinstein valis konkreetselt naised, kes olid jõuetud. Ta rõhutas, et tema teod olid reaalsus, mitte stseen filmist, mis näitab tema tegude tõsidust.

Samuti on väidetud, et Weinstein sundis produktsiooniassistendi Miriam Haleyt oraalseksi tegema 2006. aastal. Veel üks tõsine süütegu omistati talle 2013. aastal, kui väidetavalt vägistas ta näitlejaks pürgiva Jessica Manni. Need avaldused illustreerivad, kui sügavalt juurdunud on seksuaalvägivalla probleem filmi- ja teatritööstuses.

Võimu kuritarvitamine kultuurisektoris

Laiemas kontekstis heidab arutelu võimu kuritarvitamise üle kultuurisektoris, eriti saksakeelsetes teatrites, valgust selle sektori süstemaatilistele probleemidele. Valju tfmlog Verbaalse ja füüsilise väärkohtlemise ning mürgise töökeskkonna juhtumid osutusid laialt levinud. Kira Gantneri ja Zita Zengerlingi dokumentaalfilmi “Vaikimise vastu – võimu kuritarvitamine teatris ja filmis” ilmumine on toonud need küsimused oluliselt fookusesse.

Thomas Schmidti 2019. aasta uuring näitab, et juhtumeid ei saa vaadelda üksikjuhtumitena, vaid teatriettevõtete hierarhilised struktuurid on aluseks võimu kuritarvitamisele. Ka linna- ja riigiteatrite struktuur jääb vaatamata sisu- ja esteetikamuutustele muutumatuks, mis probleemi veelgi põlistab.

Nende võimusuhetega tegelevad praegu kursusel “Võim ja kuritarvitamine institutsionaliseeritud teatris” osalejad. Tema projektid käsitlevad muu hulgas tegelikke mõjusid mõjutatud isikutele ja kajastavad seda, kuidas teatris võimu kuritarvitatakse. Need arutelud on vajalikud teadlikkuse tõstmiseks ja muutuste esilekutsumiseks tööstuses.