Trump ja Putin Alaskas: rahu tippkohtumine või dikteerimisrahu?

Trump ja Putin Alaskas: rahu tippkohtumine või dikteerimisrahu?

Anchorage, Alaska, USA - President Donald Trump ja Venemaa riigijuht Vladimir Putin seisavad reedel toimuva Anchorage'is asuva ajaloolise tippkohtumise ees. See toimub USA suurimal USA sõjaväebaasil, mis asub Kiievist umbes 7500 kilomeetri kaugusel. Trump on juba teatanud, et tema peamine eesmärk sellel kohtumisel on rahu ja stabiilsus maailmas. Valge Maja summutab aga kohtumise ootused: pressiesindaja Karoline Leavitt rõhutab, et Trump soovib kõigepealt kuulata Putini ettepanekuid rahu järelduseks.

Geopoliitiline olukord on endiselt keeruline ja pingeline. Euroopa NATO riigid ja Ukraina väljendavad muret "dikteerimisrahu" võimaluse pärast, mille saaks Ukraina arvelt lõpule viia. Saksamaa kantsler Friedrich Merz teeb selgeks, et Euroopa ja Ukraina põhihuvid peavad säilitama. See nõuab, et ilma Ukraina ja teiste Euroopa riikide osaluseta ei saa tekkida rahu tippkohtumine.

Euroopa ühtsus rahu jaoks

Ühises selgituses nõuavad mitmed Euroopa riigid, sealhulgas Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia, läbirääkimistel sõnaõigust ja nõuavad arutelude jätkamise eeltingimusena vaherahu. Nad rõhutavad, et rahvusvahelisi piire ei pruugi vägivald muuta ja nõuavad Ukraina kindlaid turvagarantiid. See mure on kooskõlas Ukraina presidendi Wolodymyr Selenskyji avaldustega, kes kirjeldab kohtumist konstruktiivsena ja näitab, et tee rahule saab määratleda ainult koos Ukrainaga.

Trump juba pakkunud territooriumi piirkonda rahulepingu osana, mille Selenskyj kategooriliselt lükkas. Kuid ka USA president uuendas oma ultimaatumi Putinini, mis kestab õigel ajal reedel. Ta ähvardas "väga tõsiseid tagajärgi", kui Venemaa ei peaks Ukraina vastu rünnakuid panema.

poliitilised kontrastid ja julgeolekuprobleemid

kõnelustel nõuavad nii Ukraina kui ka Euroopa partnerid naasmist 1991. aasta tunnustatud piiridele ja selle austust Venemaa poolt. Putin väidab endiselt mitmeid Ukraina piirkondi, sealhulgas Luhansk, Donetsk, Saporischschja, Cherson ja Krimmi, ning nõuab nende lisade rahvusvahelist tunnustust. Need nõudmised on vastuolus rahvusvahelise õiguse põhimõtetega ja neid ei kiideta Kiivis heaks.

Võimaliku kokkuleppe aluse loomiseks on Ukraina nõudnud 30-päevase tingimusteta relvarahu, mille Venemaa on siiani tagasi lükanud. Ajalooliselt kujundavad rahuläbirääkimised mõlemal poolel kokkusobimatud positsioonid, milles on Venemaa, et vältida Ukraina NATO ühinemist ja neutraalset staatust.

Seda probleemi rõhutavad erinevad rahuplaanid, näiteks Selenskyj loodud kümnepunktiline rahuplaan. Muu hulgas hõlmab see territoriaalse terviklikkuse taastamist ja kõigi Venemaa vägede tagasivõtmist. Selle töödeldud olukorra kontekstis on alalise lahenduse leidmiseks ülioluline rahvusvaheliste osalejate roll.

Seetõttu võib Alaska tippkohtumine olla piirkonna tulevase korra jaoks ülioluline. Kõnelusi tuleb jätkata 15. augustil, et arutada pikaajalise rahuliku lahenduse võimalusi. Ajal, mil Ukraina konflikt nõuab suuremat rahvusvahelist tähelepanu, jääb üle vaadata, kas see tippkohtumine toob tegeliku edusammud rahu suunas või osutub see teiseks poliitiliseks manöövriks.

Ukraina konflikti arengute värskendused ja käimasolevad rahvusvahelised läbirääkimised on praeguse geopoliitilise olukorra mõistmiseks Euroopas üliolulised. Need teemad kujundavad jätkuvalt poliitilisi diskursusi, samal ajal kui Ukraina inimesed kannatavad konflikti tagajärgede all.

Lisateavet ja praegust teavet Ukraina olukorra ja eelseisvate läbirääkimiste kohta leiate veebisaidilt vinna.at, [ZDF täna]. (https://www.zdfheute.de/politik/ukraine-wieg-russland-refen-laska-europa-plan-plan-100.html) ja [bpb.de] (https://www.bpb.de/themen/europa/ukraine-analysen/nr-306/5567777777777 7777777777777777777777777777777777777777777777777777777777777777777777777777777777777777777777777777777777