Turvalisus või hirm? Mida austerlased tegelikult tunnevad!

Turvalisus või hirm? Mida austerlased tegelikult tunnevad!

Austrias käib tuline vaidlus elanikkonna turvatunde üle. Kuigi statistika näitab kõrget turvareitingut, ütleb Sebastian Bohrn Mena oma kommentaaris oe24-le, et need uuringud on vastuolus mõnede parempoolsete poliitikute väidetega, kes räägivad ohtlikust olukorrast: "Millises hirmumaailmas need inimesed tegelikult lõksus on?" küsib ta provokatiivselt. Siseministeeriumi 2023. aasta uuringu kohaselt tunneb 91 protsenti elanikkonnast end oma elukohas turvaliselt ja 84 protsenti tunneb, et riik tervikuna on turvaline. Sellegipoolest tundub, et sotsiaalses diskussioonis domineerivad pidev hirm ja moonutatud taju.

Tugevdada noorte kaasatust

Sotsiaalsete teemade puhul saab selgeks, et noored püüdlevad muutuste poole oma vahetus keskkonnas. Bertelsmanni fondi uuring näitab, et enamik vastanutest usub, et suudavad kohalikul tasandil saavutada rohkem kui riiklikul tasandil. Regina von Görtz rõhutab, et noortesse on oluline suhtuda tõsiselt ja pakkuda neile sobivaid osalemisvõimalusi. "Me vajame noortele oma keskkonda kohandatud ja madala lävega osalemisvõimalusi," nõuab ta ja rõhutab kohalike poliitikute rolli, kes peaksid noortega dialoogi otsima. Mentaliteedi muutus on siin ülioluline: "Alibis osalemine ei aita kedagi," ütleb von Görtz.

Tõsise kaasatuse kaudu saavad noored kogeda oma kaasamise tõhusust, mis lõppkokkuvõttes tugevdab demokraatiat. Struktuuride, näiteks noorte nõuandekomisjonide loomine võiks aidata tagada, et nende häält võetakse kohalikes otsustusprotsessides kuulda. Käsitleda võiks selliseid teemasid nagu fiiberoptika laiendamine või vaba aja veetmise rajatiste kujundamine, mis mitte ainult ei paranda turvatunnet, vaid soodustab ka kuuluvustunnet kogukonna elus. Seos subjektiivse turvatunde ja aktiivse sotsiaalse kaasatuse vahel on Austria tuleviku jaoks hädavajalik, nagu näitavad oe24 ja Bertelsmanni fondi aruanded.